Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondliku lepingu algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib hartat vaadelda ka omalaadi
sagelin i m e t a t i ko g u ko n n a k s , ko m m u u n i k s ( commune ) . K o m m u u n p õ h i n e s k õ i g i t e m a ( a l g ) l i i k m e t e v a h e l i s e l olem asoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmedl i n n a d r a j a n e s i d k i h a r t a l e a n t u d k o l l e k t i i v s e l p i d u l i k u l v a n d e l v õ i m i t m e l j ä r j e s t i k u s e l h a r t a l e a n t u d truudusvandel (kodanikuvanne) 2. seisuslikkus : Linn kui kommuun on vaadeldav kahest aspektist: - kui vabade linnakodanike kommuun.- kui kommuunide kommuun (kaupmeeste gildide, käsitööliste tsunfti de jms.ühendus) Ilmalikkus on keskaegse linna oluline tunnus, mis on omane just läänelikule linnatraditsioonile. ErinevaltAntiik-Kreeka ja Antiik-Rooma linnadest ei kandnud keskaegsed linnad vastutust religiooni eest, linn kui tervikoli maine, ajaline nähtus mitte igavene ja püha
Linnaõigus oli omavahel tihedalt integreeritud (vande)kaaslus õigus, mida sageli nimetati kogukonnaks, kommuuniks (commune). Kommuun põhines kõigi tema (alg)liikmete vahelisel olemasoleval või väidetaval lepingul (hartal), mida võib pidada ühiskondlikuks lepinguks algideeks. Mitmed linnad rajanesidki hartale antud kollektiivsel pidulikul vandel või mitmel järjestikusel hartale antud truudusvandel (kodanikuvanne) Eeskujuna võib ühelt poolt vaadelda lääniõigusest pärinevat senjööri ja vasalli suhet sätestavat vasalliteedi lepingut või ka abielu(lepingut). Antud lepinguga võeti endale mingi kindel staatus, astuti alalistesse suhetesse, mille tingimused määratleti õigusnormidega ja mida pooled ei saanud omatahtsi muuta. Teisalt võib