Ma pole küll kindel, kas Hando Runnel selles luuletuses minu arvamust jagab, kuid teravaid torkeid inimeste südametunnistuse pihta on ta teinud mõnes oma teises luuletuses kindlasti teadlikult. Kõige vastumeelsem on mulle lugeda tema varem lasteluuletuseks peetus "Keldrikakandit", sest seal kajastuvad lisaks olukorrale kunagises NSV Liidus ka seigad, mis on valusad patriotistlikule eneseuhkusele. Eestlastele, "keldrikakanditele" pole seal armu antud ja neid kodumaale truudeks peetud . Runnel kritiseerib eestlase leplikkust tolleaegse riigikorraga - "kõik, mis kehtib keldri õhus / kehtib ka ta peas ja kõhus", ja eestlaste piiratust - "pole keldrist väljas käinud, / pole välisilma näinud". Uskudes kõike, mida "keldris", nõukogudeaja Eestis valitsusorganite poolt räägiti, jäädi Runneli meelest suletud silmadega. Tuues välja meie väheräägitud miinuseid, annab poeet siiski lootust, et "koit tuleb loojangu kuklas ja kannul / veel enne kui
Algeline parlamentarism kujunes sel ajal välja. Gustav III mõrvaga saab vabaduste aeg läbi. Karl XII oli lastetu, prast teda sai troonile Frederik I. Kuningal ei olnud tema ajal väga palju võimu, võim tegelikult Riigipäeval. Soome olukord põrast Põhjasõda väga halb, sai sõjas väga palju kannatada, maa kehvas seisus. Piiriäärne ala kindlustamata, mehi ka ei olnud, tähtsad kindlused piiri taga. Soome ala ja soomlasi kiideti, eesmärgiks muuta soomlased truudeks Rootsi alamateks. Arvid Horn vabaduste aja silmapaistvaim poliitik, oli Soome päritolu, juhtis riigi välispoliitikat, oli kantsler. 1705-1710 oli TÜ kantsler. Kübarate sõda 1741-43. Rootsi-Vene sõda. Venemaal poliitiline olukord segane, tsarinna suri, Elisabeth võimule. Pakkus Rootsile vaherahu, Rootsi võttis selle vastu, aga Venemaa lükkas ise väga kiiresti tagasi. Elisabeth pöördus soomlaste poole, mainis Soomet eraldi üksusena. Ütles, et
Selleks ajaks oli Teeba juba jõudnud ühendada oma võimu alla kõik lõunanomosed Elefantinest kuni Abüdoseni. Seetõttu oli piiri läheduses asetsev Siut Herakleopolisele väga tahtis (nagu eelpost). Siuti nomarhid olid vaarao käsilased ja teostasid oma nomoses pealinna poliitikat. Nomarh Cheti I sai kasvatuse kuninga õukonnas, tema ajal hakati teostama suuri irrigatsioonitöid. Tema järglased jätkasid tema poliitikat, jäädes lõpuni vaarao truudeks liitlaseks. Hoopis teisiti käitusid Hermopolise valitsejad. Juba Vana Riigi lõpul omandavad Hermopolise nomarhid üha suurema iseseisvuse. Nad loovad oma õukonna, väga tugeva valitsuse ja oma sõjaväe. Nomarhid nimetasid endid "Thoti poegadeks", umbes nii, nagu vaaraod nimetasid endid "Ra poegadeks". Kõik Hermopolise ringkonna raidkirjad viitavad sellele, et nomarhid arvestasid kuningavõimu vähe ja käitusid peaaegu iseseisvate valitsejatena
annaabi.ee 
