Põlisasukad mõistsid aja möödudes, et edukaks võitluseks valgete vastu on vajalik lõpetada vastuolud ja tülid ning ühendada hõimuliidud. Püüeldi iga hinna eest Indiaani riigi loomise poole. Seega on põlistel ameeriklastelgi tähtsal kohal olnud nende oma riik ning strateegia selle loomiseks. 1774. aastal kogunes Ameerika asumaade I kontinentaalkongress, mis katkestas kaubavahetuse Suurbritanniaga ning pöördus kuninga poole truualamliku kirjaga. II kontinentaalkongress otsustas luua regulaararmee ning valis selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis on tänapäevalgi ameeriklaste üheks tähtsaimaks dokumendiks. See deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Ameeriklased hoiavad seda
Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII) § 363 Arthur Schopenhauer leiab, et naine ei ole määratud tegema suurt vaimset tööd, ega kehalist tööd.Ta ei tasu oma võlga elu ees tegevuse, vaid kannatustega, sünnitusvalude ja lapse eest hoolitsemisega, truualamliku kuuletumisega mehele, kellele tal tuleb olla kannatlik ja rõõmsameelne kaaslane. Suurimad mured ja rõõmud ega tormilised jõupuhangud ei ole tema osaks määratud - naise elu peab olema vaiksem, tähtsusetum ja kulgema rahulikumalt kui mehe oma, olemata olulisel määral õnnelikum või õnnetum. [Vikerkaar 1996/6, lk 5] Kunagi oli see tõesti nii, et naised pidid hoolitsema kodu ning mehe eest, samal ajal kui mees tähtsaid asju ajas. Tänapäeval on olukord muutunud
Kreeka peresidemed on nii tugevad, et sageli võib näha, kuidas kolm või koguni neli põlvkonda jagavad üht ja sama korterit või elavad üksteisest hüüdekaugusel. Kreeka perekonnas on kaheksal juhul kümnest ema või naine igas suhtes perekonnapea. Enamik kreeka mehi elab tuhvli all ja talle maitseb kõige enam ema valmistatud kodutehtud toidud. Traditsiooniliselt austatakse peres vanainimesi Kombed Tõlgendades valesti sõna "vabadus", ajavad kreeklased sagely head kombed ja truualamliku käitumise, mille nad pidid omaks võtma, et Türgi ikke all vastu pidada. Tulemuseks oli see, et viisakussõnad sabivad nende meelest ainult orjadele. Kreekas puudub rangelt määratletud piiridega klassisüsteem. Kreeka viisakuskommete iseloomustamiseks sobib kõige paremini sõna "pealiskaudsed". Söögilauas Kreeklaste lauakombed jätavad paljuski soovida. Küünarnukke toetatakse kõikjale, isegi leivataldrikusse. Sõrmi ei hoita toidust eemale, isegi kondi järamine on kallites