solistide ka koore ja suuremaid instrumentaalansambleid . Mississippi jõel tegutsesid ujuvad minstrelite teatrid (showboats) ,mis gastroleerisid jõe ääres olevates linnades. Suur tähtsus minstrelite etendustes oli tantsul. Nende vahendusel levisid stepptans, shuffle ja cakewalk. Jazzmuusika üheks teerajajaks peetakse minstrelite teatrit seetõttu, et see harjutas publikut mustade ameeriklaste muusikalise väljenduslaadiga ning minstrelite truppides said orkestripraktikat nii mõnedki hilisemad jazzmuusikud. 7. RAGTIME (u. 1890) Jazzmuusikaga väga tihedas seoses on veel üks ameerika rahvaliku muusika vorm-ragtime. (Sõnadel "rag" ja "time"on inglisekeelesmitu tähendust. Tavaliselton sedamõistettõlgitud: purukspekstud takt, räbaldunud pulss-millega viidatakse muusika tugevasti sünkopeeritud karakterile. Sisulisest oleks isegi võimalik tõlge: ülemeelikute lõbustuste, mürtsu aeg.) See sai
Istuv inimene alati passiivsem. Kusagil 18. sajandil hakati ehitama teatreid, kus ka parteris istuti. Püstiseisev publik sekkus aktiivselt etendusse, regulaarsed vahelehüüded, publiku repliigid. Lõppes siis kui publik maha istus. Keskaegsed rändtrupid rändavad näitlejad, eksisteeris keskajal suht tihti. Jagunemine vaatajaks ja näitlejaks. Nad said tasu selle käest, kes neid oli vaadanud. Tegemist oli proffesionaalsete näitlejatena. Nendes truppides/etendustes puudus tihti rollimõiste. Keskaegsed trupid meenutasid meie mõistes tsirkust, nad etendasid mingeid numbreid. Keskaegsed rändavad trupid mingil hetkel võisid saada näitlejateks, kui said müsteeriumite etendajateks. Teatri ja mitteteatri piiri peal olid. Protsess käis keskajal nii: vähehaaval rändnäitlejad sulanduvad paigal püsivate tsunftidega. Nende staatused hakkavad ühtlustama ja tekib teatud mõiste teatrtrupist kui niisugusest
entartete Musik (mandunud muusika). Selles suhtes oli restoranimuusikute elu pisut kergem – seda valdkonda oli keerulisem kontrollida ja seetõttu sai vahel sekka mängida mõnegi endale meelepärase loo (Ojakäär 2003: 279), kontsertide kavad tuli aga kirjalikult gestapole kinnita- miseks esitada (ibid., 292). Suur osa muusikuid leidis rakendust siis valitsevaks kontserdi- vormiks muutunud Bunter Abend (kireva kavaga) kontserdi truppides. Need olid midagi nõukogudeaegsete estraadikontsertide sarnast, kus ühel kontserdil esinesid nii ooperilauljad, naljamehed, mustkunstnikud, võimlejad jt, sekka ka orkestripalu. Osa muusikuid astus sõjaväega seotud rinnet teenindavatesse kontsertbrigaadidesse, lootes nii rindelesaatmist vältida 161 . Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud orkestritest (v.a restoraniorkestrid) väärib mainimist 16-meheline Tanzkapelle des Landessender Reval (vt foto 53), mida juhatasid nii vahepeal
annaabi.ee 
