Pakendi peale on ka sel juhul kirjutatud märge E406. [http://www.looduskalender.ee/node/11459] Furcellaria lumbricalis ehk agariku lahtine vorm on tihedate kiirjate harudega peaaegu kerakujuline, 5-12 cm läbimööduga. Tal puuduvad risoidid. Talluse ümmargune ehitus on hea, et mööda lamedat merepõhja rulluda. (Trei, 1991) Pilt 4. Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis Allikas: [http://www.vattenkikaren.gu.se/fakta/arter/algae/rhodophy/furclumb/furclu.gif] Phyllohora truncata f. Truncata (Pilt nr.5) kõhrjas tallus kinnitub kividele või paeplaatidele basaalketta abil. Allosas on tallus ümardunud, varretaoline, üleval lapik ning moodstab lehetaolisi harusid. Kõrgus on neil vahemikus 2-5 cm laius 2-3 cm. Eestivetes võib teda leida väga harva, tihem leidub teda avameres, Soome lahes. Kasvusügavus 5-15 meetrit. (Trei, 1991) Polysiphonia violacea (pilt nr.6) on põõsakujuline peenike ja õrn kahvatu- või pruunikaspruuni tallusega punavetikas
20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21. harilik vahalill - Hoya carnosa 22. Blossfeldi kalanhoe - Kalanchoe blossfeldiana 23. õrn näsakaktus Mammillaria gracilis 24. kõrge nefroleep - Nephrolepis exaltata 25. õilis kuuking - Phalaenopsis amabilis 26. Simsi rododendron sün. Simsi asalea - Rhododendron simsii 27. kannikeseõieline säntpoolia - Saintpaulia ionantha 28. kolmevöödiline havisaba - Sansevieria trifasciata 29. harilik jõulukaktus - Schlumbergera truncata 30. õiekas tõlvlehik Spathiphyllum floribundum 31. harilik kalla - Zantedeschia aethiopica 32. tääkliilia Yucca
Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus Schlumbergera truncata / Zygocactus truncates Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine
Neid on erinevat värvi õitega ja isegi miniatuurses vormis. Aafrika kannikesi tuleb kasta siis, kui potis olev muld tundub katsudes kuiv. Parim moodus nende kastmiseks on lillepott osaliselt veega täidetud kaussi panna. Peale minev vesi teeb kannikese lehed pruuniks. Säntpoolia eelistab madalamaid temperatuure (15-21 kraadi) ning ei talu tuuletõmbusi. Jõulukaktus Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus (Schlumbergera truncata, kaZygocactus truncatusi) Peale õitsemist näpistage varrelülisid tagasi, et taime kasvu piirata. Taim vajab nüüd puhkeperioodi. 6-8 nädala jooksul vähendage kastmist, kuid mitte sedavõrd, et võrsed närbuma kipuksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10-15°. Kui pott on väikseks jäänud, on pärast puhkeperioodi õige aeg taim ümber istutada. Kui taim alustab kasvamist, hakake rohkem kastma ja alustage väetamist. Kasutage kaktuste ja sukulentide väetist.
valgusest (lainepikkus 450-550 nm), siis jääd katva 30 cm paksuse lumekihi korral jõuab vetikateni ainult 1% lumele langevast valgusest. Muide, pärast jää sulamist on vesi vähe läbipaistev planktoni tormilise arengu tõttu, mis kasutab ühtlasi taimede toite-elemendid (biogeenid) veest ära. Pärast seda on vesi väga läbipaistev, isegi 60-80% pinnale langevast valgusest (laine pikkus 400-700 nm) jõuab suurtele sügavustele, see seletab mõnede liikide kasvamist sügaval (Phyllophora truncata näiteks). Arktika uurijaid üllatas, et kuigi kevadel ranna-ala oli just alles vabanenud jääst, dredz või draag tõi veest välja aktiivselt kasvavaid vetikaid. Arktika vetikad on mitmeaastased, kasv toimub varu-ainete arvel, nagu ka parasvöötmes. Tehti kindlaks, et Arktika endeem Laminaria solidangula fotosünteesib lühikesel valgel ajal, pimedas kasvatab tallust. Kasv ja fotosüntees on ajaliselt eraldatud, tallus peab olema selleks ajaks olemas, kui vähegi valgust ilmub
annaabi.ee 
