...................................................................................... 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised halogrammid, samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid,raadiosidet, fiiberoptikat, orbitaalsatelliite j a Internetti. Traadita telekommunikatsiooni revolutsioon algas 20. sajandi esimesel kümnendil. Traadita raadioside teerajajateks olid Nikola Tesla jaGuglielmo Marconi. Marconi võitis oma jõupingutuste eest füüsikas 1909. aastal Nobeli auhinna.Teised väga olulised
Erialatutvustuse esimene loeng oli väga huvitav ning andis väga hea pildi sellest, mida me täpselt õppima hakkame ning, et telekommunikatsiooni valdkonnas on väga palju suundasid. Professor Andres Taklaja rääkis meile telekommunikatsiooni ajaloost, et see tekkis suitsust, mis oli esimene sidepidamise viis. Pärast suitsu peeti inimestega ühendust akustiliste meetodite kaudu, nimelt löödi trummi ning trummiheli jõudis info saajateni kiiremini, kui seda hobusega tehes oleks tehtud. Siinkohal mainiksin ka telegraafi, milles kasutati morset. Morset kasutatakse tänapäevalgi ning enamjaolt raadioamatööride seas. Enne seda loengut ma ei teadnud raadioamaörismist mitte midagi. Väiksena mäletan vanu televiisoreid, millede sees olid suured ümmargused kobakad. Televiisoreid nägin tänu naabrimehele, kes televiisoreid parandas. Erialatutvustuse loengus sain teada, et nendeks asjadeks on teleskoobid.
interferentsiks. Lainete interferents ei ole vastuolus superpositsiooniprintsiibiga. Kohtades, kus võnkeamplituud on null, lained ei summuta teineteist, vaid levivad muutumatult edasi. Superpositsiooniprintsiip Vaadeldes mitme laineallika tekitatud lainete levimist veepinnal, võime veenduda, et lained läbivad üksteist, ilma et nad seejuures üksteisele mingit mõju avaldaksid. Samuti ei mõjuta üksteist erinevad helilained. Orkestri mängimisel ei sega viiuliheli trompeti- ega trummiheli levimist. Iga pilli heli tuleb kuulajani täpselt sellisena nagu oleks see pill ainsaks heliallikaks. See katseliselt kindlakstehtud fakt on seletatav asjaoluga, et elastsuspiirkonnas ei mõjuta tõmbe- ja survedeformatsioon ühes suunas nende kehade elastseid omadusi teistes suundades. Seetõttu ei avalda mehaaniliste lainete levimine ühes suunas mingit mõju ükskõik kui suure arvu lainete levimisele teistes suundades. Igas punktis, kuhu saabuvad erinevatest punktidest lained, võrdub
annaabi.ee 
