linnulaulul territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika otsivaile paaridele. Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab asjakohane heliline taust. Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud liigist Hygrolysa rubrofasciata, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. On kindlaks tehtud, et emased ämblikud eelistavad neid isaseid, kes trummeldavad intensiivsemalt ja sagedamini. Trummeldamine on inimkõrvale kuuldav paari meetri kauguselt, see heli tekib, kui ämblik oma tagakeha vastu kuivanud lehti võngutab. Haridus- ja Teadusministeerium - Tõnis Lukas Justiitsministeerium - Rein Lang Kaitseministeerium- Jaak Aaviksoo Keskkonnaministeerium -Jaanus Tamkivi Kultuuriministeerium-Laine Jänes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -Juhan Parts Põllumajandusministeerium- Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium - Ivari Padar
enda jõuline trummeldamine vastu rindmikku, emaste urgudesse sisenedes ja ka jäsemeid rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu ka isaste vahel konkurents, mille käigus isased kas tantsivad või trummeldavad vms võidu. Põhimõtte poolest käib inimestel asjad samamoodi. Inimestel on küll see ,,sigimisperiood" aastaringselt, kuid tantsimise asemel mehed lihtsalt eputavad ja püüavad näidata, kui ,,kõvad mehed" nad on. Paljud mehed tiirlevad ka naiste ümber, käivad neil järel jne, kuid naised ei anna end kätte. Mehed teevad samuti naistele igasuguseid kinke, viivad neid välja ja sööma ning hoolitsevad nende eest. Toidu asemel kivikese toomist võib võrrelda
peibutamiseks võrgutavaid lõhnu. Selleks et paarituda, mõned putukad siristavad teevad omalaadset kraapivat või sirtsuvat häält (nt rohutirtsud) - , teised aga eritavad paaliliste ligimeelitamiseks tugevat lõhna (nt lendavad paabulinnud kohale kuni 3 kilomeetri kauguselt, hoides suunda partneri lõhnatuti peale, mille ülesandeks on olla vastupandamatu peibutis ning vastassugupoole suguiha ärritaja). Võrku kuduvate ämblikute isasloomad trummeldavad võrguniitide vastu, seda tajuvad nende partnerid jalgade kaudu. Jaanimardikad vallandavad valgussähvatusi, mõne päevaliblika tiivamustrid peegeldavad ultraviolettkiirgust ja elektrikalad suhtlevad oma elupaikade tumedas läbipaistmatus vees üksteisega, vallandades elektrienergia impulsse. (Sparks, 2001). Tiigis peetakse naisi kalliks mõnikord ei lase kavalerid emast embusest lahti. Isased ei
territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika otsivaile paaridele. · Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab asjakohane heliline taust. HÄÄLITSUSED SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED · Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. · On kindlaks tehtud, et emased ämblikud eelistavad neid isaseid, kes trummeldavad intensiivsemalt ja sagedamini. UURINGUD TÄHELEPANU JAGAMINE ERINEVATE ASJADE VAHEL · Uuringud on keskendunud loomade võimele jaotada tähelepanu eri aspektidele ning visuaalsele otsingule. Kui jagada inimese tähelepanu kahele asjale, siis ei suuda ta mitte kummagile korralikult keskenduda. · Teatud loomaliikidel aga on avastatud märkismäärseid võimeid (nt tuvidel on erakordne võime noppida teri substraadist). UURINGUD MÄLU
annaabi.ee 
