Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel. Rüütlikirjandus tekkis, kuna rüütelkond vajas oma huvidele vastavat kirjandust. Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest. Kõige täiuslikuma vormi leidis rüütlikirjandus luules ja romaanis. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad – trubatuurid. Trubatuurideks nimetati neid peamiselt Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Prantsusmaal tunti neid kui truvääre. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja lauliku nimetus minnesinger. Rüütliluule väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Keskaegsed rüütliromaanid olid enamasti värsivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. Põhilised teemad olid armastus ja sõda
kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond millest on tänapäeval suhteliselt hea ülevaade. Alguse sai see Provence'ist Lõuna- Prantsusmaalt. Erinevalt kangelaslauludest mis idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale on rüütlilauludes põhiliselt ainult armastuse teema. Rüütlilaulikuid nimetatakse Lõuna-Prantsusmaal trubatuurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks, Saksamaal ja Austrias minnesingeriteks. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest ja nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. 4. Renessanss. Renessanssiajastu oli 14-16.sajandil kui kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg ja kogu uus kunstmuusika oli peamiselt ilmalikes zanrites. 14ndal sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt ja Saja-aastane sõda tegi lõpu Prantsusmaa
Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine. Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule. Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi: Kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Levima hakkas ka armastusluule, poeete ja laulikuid nimetati trubatuurideks. Rüütliväe taktika: kaks vaenutsevat poolt võtsid ritta kummalgi pool ning jooskid tormi jooksus kokku, seal algas mõõgavõitlus, enamsti ei soovitudki vaenlast tappa vaid vangistada, et perekonnalt lunaraha hiljem välja nõuda. Seetõttu ei olnud lahingud ka ohvriterohked. Feodaalkord seisnes senjööri ja vaslli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, samal ajal kohustus senjööri eest võitlem, teda kaitsma ja toetama. Selle eest tasuti
annaabi.ee 
