naatron (= naatriumnitraat), tõmbamise-vägi (= raskusjõud), tagasi-kargamise vägi (= elastsus), vee-ärahingamine (= auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid), võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst). Arhaismid on nüüdisinimesele võõrad. Küll aga on talle harilikult teada vanamoelised sõnad ja niisuguste sõnade tähendus. Nt trehter (= lehter), triiphoone (= kasvuhoone), tritsutama (= uisutama), trotuaar (= kõnnitee), papiljott (= lokirull), tuhv (= trepiaste), truuvilt (= truult), meelehaigus (= mure, meelehärm), tuleriist (= tulirelv), külgehakkav haigus (= nakkushaigus). Tunneme, et need sõnad on nagu vanamoelised rõivad. Tuleb ette sedagi, et vananenuks arvatud sõna taas värskena käibesse läheb. Nii on juhtunud paljude sõnadega, mida Nõukogude kord pooleks sajandiks kasutusest kõrvaldas ja mida sõnaraamatud hakkasid tähistama vananemismärgendiga
miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURDESÕNAVARA. SLÄNGISÕNAVARA. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. (ööbik-üübik, öövik, ööpik, sisask, sisa, siska). Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt
Historismid tähistavad denotaate, mida tänapäevasel vaatlushetkel enam olemas ei ole (võivad küll esineda nt muuseumieksponaatidena), nt vart 'ühest puust rehepeksuvahend', koot 'endisaegne rehepeksuriist', ruhi 'küna; puutüvest õõnestatud lootsik'. Historisme kasutatakse siis, kui viidatakse ajaloolistele denotaatidele. Arhaismid on sõnad, mille denotaadi tähistamiseks on olemas uued tähistusvõimalused. Nt hüüs 'varandus', viss 'kindel', uur `kell', trotuaar `kõnnitee'. 15. Laenude liigid. Võõrsõnu eristatakse tavaliselt laensõnadest. Neid iseloomustab see, et nad võetakse võõrast keelest üle algkujul, koos struktuurivõõrusega. See kehtib eesti keeles küll vaid tüvede kohta, sest muutuvatel sõnadel lisanduvad oma keele käände- ja pöördetunnused, nt e-mailile, halloween'ile, spaas, koalitsioonis, referendumile, ufod, missioonist. Laensõnad - Võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud ja