Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla. Sel kombel ise tundesiiraks jäädes võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse. Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks
Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. Eriti teismeliseeale iseloomulik trotslikkus kahaneb tublisti, kui vanem soovib oma last mõista ja suudab ta katkestamata ja õpetamata ära kuulata. Usalduse võitmiseks tuleks vanemal ka iseenda tundeväljendustes ehe ja siiras olla. Sel kombel ise tundesiiraks jäädes võib vanem vältida ka vimma ja viha kogunemist iseendasse. Koolistressi üheks kaasnähtuseks võib olla kehv õppeedukus või halb käitumine. Selleks, et suurendada õpilase vastutust ja aidata tal koolis paremini toime tulla, võiks õpetaja või vanem
sõltuvusprobleemide riski. Lapseea vaimse tervise häirete, näiteks ADHD ja käitumis- häire ravi näib vähendavat sõltuvushäire väljakujunemise tõenäosust. Noortel alkoholikasutajatel on kaasnev psüühiline haigus pigem reegel kui erand. Rahvastiku-uurimustele toetudes võib oletada, et 60-80% sõltuvusprobleemidega noortest kannatab ühtlasi mõne psüühilise häire all. Kõige levinumad on käitumis- häired ja trotslikkus, depressiooni- ja ärevushäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD). Ka enesetapukatseid esineb rohkelt joovatel noortel teistest enam. Sageli on neil noortel mitmeid üheaegseid psüühilisi diagnoose. Seksuaaltervis Riskialdis seksuaalkäitumine, nagu varajane suguelu alustamine, palju seksuaalpartne- reid, kaitsmata vahekorrad, suguhaigused, abordid ja rasestumine teismeeas, on sõltu- vusaineid kasutavate noorte seas sagedasem kui teistel. Rasestumisvastase nõustamise