Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifasistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt
Tuhandete inimeste (nn rahvavaenlased) arreteerimine, tunnistuste väljapressimine, vangistamine. Vangilaagrite süsteemi GULAGi kujunemine 1930.aa. 1937-1938 avalikud protsessid kõrgete riigitegelaste (Zinovjev, Kamenev, Rõkov jt) üle ja kinnised protsessid kõrgete sõjaväelaste üle (Punaarmee ülemjuhataja Tuhhatsevski, mitu kindralit, mereväe admirali). Süüdistus riigireetmises: luuramine välisriikide kasuks, osalus nn trotskistliku salaorganisatsiooni tegevuses. Karistus: mahalaskmine Stalini täieliku isikuvõimu ja isikukultuse kujunemine 1939. aastaks. Hirmu- ja pealekaebamise õhkkond Isikukultus Stalinist sai ilmeksimatu ja saladuslik suur juht, keda ülistati, tsiteeriti, kardeti. Stalingrad, Stalini preemia Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Vaenlase kuju loomine: nn kontrad, rahvavaenlased, kapitalism.
Seegi oli vaid jäämäe tipp, lisaks neile Leningradi keskuse süüasi puudutas veel sadu inimesi, arreteeriti üle 800 isiku, rohkem kui 700 saadeti Leningradist sundkorras välja. Juba 1935 jaanuariprotsessil kõlas ka oluline märksõna „Moskva keskus“. 1935 kulus julgeolekuorganite töös selleks, et Moskva keskust paljastada, arreteeriti tuhandeid inimesi kuulati üle, kasutati ka piinamist. 1936 märtsis toimus I nn Moskva protsessidest. Kohtu all olid nn trotskistliku-zinovjevliku Moskva keskuse juhid. Kokku oli 16 inimest, sh Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Kõik 16 süüalust tunnistasid end süüdi, et on org-nud salajase Moskva keskuse, mis tegutses kontrrevol huvides ja valmistas ette parteiliidrite tapmist. Kohtuotsus oli surma mõistmine, viidi kohe täide. Jaan 1937 toimus II Moskva protess, sedapuhku paralleelse trotskistliku keskuse liikmete üle. Kohtu all oli 17 inimest, neist kõige tuntumad olid Nikolai Pjatakov, RKN aseesimees ja
annaabi.ee 
