II 1,30 – 0,082 ln(L) 0,92 0,87 0,83 0,81 0,78 0,75 III 1,30 – 0,098 ln(L) 0,85 0,78 0,74 0,71 0,67 0,65 IV 1,30 – 0,110 ln(L) 0,79 0,72 0,67 0,64 0,60 0,57 Cx − tuuletakistustegur, mis sõltub vaadeldava elemendi kujust. Ümarjuhtmeile - CC = 1,1 jäiteta juhtmetele ja trossidele läbimõõduga d ≥ 20 mm - CC = 1,2 jäitega juhtmetele ja trossidele ning jäiteta juhtmetele ja trossidele lä- bimõõduga d < 20 mm A − vaadeldava elemendi pinna projektsioon tuule suunaga risti olevale tasapinnale Tuulekoormused tuleb korrutada tabelis 6 toodud osavaruteguriga γW ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 15 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR
18. Pärast haalamistööde lõpetamist tuleb liigsed trossid asetada puhtidesse või kerida poolidele ja pelid välja lülitada. 19. Haalamiseks tohib kasutada ainult korrasolevaid trosse, millistel on Klassifitseerimisühingu sertifikaat. Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse. 20. On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri. 21. On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud. 22. On keelatud siduda trossidele sõlmi. 23. On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile. 24. Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda. Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda!
liikumise kestvus kahuri torus, kui toru pikkus on 2 meetrit. 17. Leida gravitatsiooni jõu suurus kahe teineteist 1 km kaugusel asuva tank laeva vahel, kui kummagi mass on 150 000 tonni. 18. Arvutada Maa ja Kuu vaheline tõmbejõud, kui Maa mass on 6·10 24 kg ja Kuu mass 7,3·1022 kg, nende kaugus teineteise vahel on 284 000 km. 19. Lift laskub ühtlaselt kiirenevalt 10 sekundi jooksul 30 meetrit. Lifti mass on 0,4 tonni. Kui suur jõud mõjub lifti trossidele, kui lift tõuseb, langeb ja seisab paigal? 20. Lift alustades langemist läbib 1-se 5 sekundi jooksul 12,5 meetrit. Leida lifti mass, kui lifti hoidvale trossile mõjub jõud 1760 N. 21. Leida lennuki kiirus km/h-des, kui 122,5 meetri kõrguselt horisontaalselt välja visatud keha kukub 250 meetri kauguseke. Õhu takistust mitte arvestada. 22. Keha visati 150 meetri kõrguselt. Leida maapinnale jõudmiseks kuluv aeg ja kui suure algkiirusega ta oli
kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid Üksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristlõike piirjooneks on trossi läbiv kaar raadiusega 2H. Kaks piksetrossi, mille vahekaugus on väiksem kui 2H , tekitavad koos kaitsetsooni, mille piiri piksekaitsetrosside vahel moodustab trossidele toetuv kaar raadiusega 2H . Väliskülgedel on kaitsetsoon sama kui ühe trossi korral. Joonis 5.15 Õhuliini kaitsenurk Õhuliini keskmine faasijuht on välgu otsetabamuse eest tavaliselt kaitstud suure varuga. Kahe trossiga õhuliini välimiste faasijuhtide või ühe trossiga õhuliini kõik faasijuhid ei ole välgu otselöögi eest kaitstud 100% tõenäosusega. Sel juhul iseloomustatakse faasijuhtide kaitstust kaitsenurgaga . Normaalselt peaks kaitsenurk olema piirides = 15...30°
poolidele ja pelid välja lülitada. 22 19. Haalamiseks tohib kasutada ainult korrasolevaid trosse, millistel on Klassifitseerimisühingu sertifikaat. Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse. 20. On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri. 21. On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud. 22. On keelatud siduda trossidele sõlmi. 23. On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile. 24. Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda. 25. Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda. 23 Haalamisotsad 24 25 26 Laeva tuleohutus ja päästevarustus kuuluvad: 1
annaabi.ee 
