Sherlocki kahtlused olid osutunud tõeks. Vincent Spaulding polnud tegelikult tema ise. Ta oli ohtlik kurjategija. Spaulding oli kaevanud Wilsoni poe keldris, kuna tema püksid olid mullased. Kontserdi lõppedes käskis Holmes Watsonil homme õhtuks Baker Streetile tulla ning oma püstol kaasa võtta. Sinna saabudes nägi Watson Holmesiga veel kaht meest. Üks neist oli Peter Jones, kes oli Scotland Yardi politsei ülem, teine oli aga panga direktor mr. Merryweather. Nad sõitsid troskaga panga ette ning sisenesid vaikselt tagauksest. Panka oli hiljuti toodud hoiule Prantsuse kuld, mida asuti ka kaitsma. Mehed jäid pimedas kastivirna taha ootama. Varsti lükkas keegi põrandal asetseva luugi lahti ning sisse astusid Vincent Spaulding ja Duncan Ross. Kurjategijate ning politseinike vahel oli võitlus, kuid peale jäid seadusemehed. Sherlock püüdis Spauldingu kinni, Ross aga pääses jooksu. Mr. Wilsoni poe ukse ees seisvad politseinikud püüdsid ka tema kinni
Setumaad iseloomustagu mõistatus kõvõra jalaga teedakene aja pääle verevit häräkeisi `kõvera jalaga vanamees ajab aina punaseid härjakesi', vastus kuuk kisk hütsi `ahjuroop kisub süsi'. 4.3 Mulgi murre Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on siin alati olnud põhjaeestikeelne. Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja reilise lä_sive roZkaga raavi `proua ja preilid läksid troskaga kraavi', ent sõnaalgulise kaashääliku puudumine häälikute r ja l eest on omane ka läänemurdele ja Saaremaale. Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail `karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail'. 5 Kokkuvõte Olles teinud põgusa matka läbi eesti murdemaastiku, küsigem lõpuks, mis tähtsus on murretel tänapäevale. Või on tegemist üksnes oma aja ära elanud minevikuigandiga, mis ei
Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?"
annaabi.ee 
