Müofibrilli moodustavad müomeerid,mis paiknevad otsastikku. Müomeer koosneb omakorda müofilamentidest, mis tekitavadki vöötlihaskoele iseloomuliku vöödilisuse. Aktiini müofilamendid ja müosiini müofilamendid. Aktiini ja müosiini müofilamendid *Aktiini müofilamendid on peened ja müosiini müofilamendid jämedad. (5ja 12 nm) *Aktiini müofilamendid koosnevad aktiinist(kahte tüüpi- globulaarneG-aktiin ja fibrillaarne F- aktiin), tropomüosiinist ja troponiinist(viimased moodustavad ühise kompleksi,kontrollivad müosiini aktiivsust ja müosiini seostumist aktiiniga. *Müosiini müofilamendid koosnevad müosiini molekulidest (180 molekulist), mis on keerdunud molekulide lineaarses osas ümber üksteise (''sabad'') ja jämenenud(''pea'') osd ulatuvad filamendist välja, moodustades omakorda spiraali ümber filamendi. Pealon aktiini sidumisvõime jaATPaasne aktiivsus. Vöödilisus I-vööt kujutab endast ainult aktiini müofilamente
4. Müosiini pead seostuvad aktiini filamentidega → müosiini pea paindub, ja toimub aktiini filamentide “libisemine” müosiini filamentide suhtes 5. ATP seostub müosiini peaga → aktiini ja müosiini side katkeb ja filamendid eralduvad teineteisest 6. ATP hüdrolüüsub, vabaneb energia, mis suundub müosiini peadesse ja need pöörduvad lähteasendisse 7. Kui Ca+2 pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis see eraldub troponiinist → tropomüosiin katab taas müosiini seostumiskohad aktiini molekulil → lihas lõtvub 8. Kui Ca+2 jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub 4.5. Kontraktsiooni energeetika. Skeletilihase enegiaallikad. Skeletilihaskude on suure hapnikutarvidusega oksüdatiivne kude. Skeletilihase metabolism sõltub sellest, kas lihas puhkab või töötab. Täiesti puhkavas lihases on peamiseks energiaallikaks rasvhapped, söömisjärgselt glc ülejääk talletatakse glükogeeniks (piiratud
I-vöödi keskel paikneb Z-membraan – sisaldab aktiini siduvat alfa-aktiini, kuhu kinnituvad peened aktiinifibrillid Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks Jämedad müosiinist fibrillist moodustuvad müosiini kahest raskest ja neljast kergest ahelast Peened filamendid koosnevad F-aktiinist, tropomüosiinist ja troponiinist Peened ja jämedad müofibrillid paigutuvad lihaskius teatud ülekattega – I-vöödi moodustavad aktiinist filamendid ulatuvad osaliselt ka A-vöötidesse müosiinist filamentide vahele teatud osas A-vöödis peened filamendid katavad jämedaid Tsentraalset heledamat osa, kus filamentide ülekatet ei ole nimetatakse H-vöödiks – seda läbib keskelt M-joon
annaabi.ee 
