Taotledes Gascogne’I hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja aastane sõda), kus saavutas alguses edu, kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa valdused peale väheste rannikulinnade. Sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus. Edward III kutsus Philippe VI kahevõitlusele, kuid too keeldus, öeldes, et Edward III omab maad Prantsusmaal ja on seega tema vasall ning oma vasalliga kahevõitlusesse astuda on alandav. Edward III kuulutas Philippe troonianastajaks ja alustas sõda Prantsusmaa vastu. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valimstati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses nagu need olid Henry II ajal.
Avanes võimalus kahe kuningriigi ühendamiseks. Prantslased valisid oma kuningaks eelmise valitseja kauge sugulase Philippe VI, kes oli Philippe IV Ilusa noorema venna poeg (Valois' dünastiast). Saja aastase sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus. Edward III kutsus Philippe VI kahevõitlusele, kuid too keeldus, öeldes, et Edward III omab maad Prantsusmaal ja on seega tema vasall ning oma vasalliga kahevõitlusesse asuda on alandav. Edward III kuulutas Philippe'i troonianastajaks ja alustas sõda Prantsusmaa vastu. Edward III moodustas Philippe VI vastu keerulise liitude süsteemi (tema poolel oli Saksa-Rooma keiser ja veel rohkesti saksa vürste). Saja- aastane sõda kestis 1337-1453 (vaheaegadega). Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valmistati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse
Avanes võimalus kahe kuningriigi ühendamiseks. Prantslased valisid oma kuningaks eelmise valitseja kauge sugulase Philippe VI, kes oli Philippe IV Ilusa noorema venna poeg (Valois' dünastiast). Saja aastase sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus. Edward III kutsus Philippe VI kahevõitlusele, kuid too keeldus, öeldes, et Edward III omab maad Prantsusmaal ja on seega tema vasall ning oma vasalliga kahevõitlusesse asuda on alandav. Edward III kuulutas Philippe'i troonianastajaks ja alustas sõda Prantsusmaa vastu. Edward III moodustas Philippe VI vastu keerulise liitude süsteemi (tema poolel oli Saksa-Rooma keiser ja veel rohkesti saksa vürste). Saja-aastane sõda kestis 1337-1453 (vaheaegadega). /Tüli tekitas ka Flandria krahvkond, mille linnades valmistati kalevit, mille tooraineks oli inglise lambavill. Flandria linnaelanikud pooldasid seega tihedaid sidemeid Inglismaaga. Prantsuse kuningate sihiks oli inglaste täielik väljatõrjumine (neil oli seal
annaabi.ee 
