võtta. Olen kindel," ütleb ta lõpetuseks, ,,et sel viisil sütib kõigis iha võidelda ja võita; olen kindel, nagu mulle rääkis Uni, kelle mulle saatis Zeus isiklikult, et homme kuulub Trooja meile." Nii koguneb terve Kreeka armee mõne aja pärast suurele koosolekule. Agamemnoni ilmudes muutub kõik ümberringi hiirvaikseks. ,,Mu sõdurid," alustab kuningas, ,,juba üheksa aastat on mõõdunud päevast, mil me Troojal maabusime. Üheksa aastat, mille kestel me pole suutnud võita, ja tunnistan, et oleme kaotanud ka lootuse võita. Seega aitab sõjast. Asugem laevadele, leppides kaotusega, ja pöördugem tagasi Kreekasse!" Ühe hetke vältel valitseb hämmeldus. Nagu ei usuks sõdurid oma kõrvu, siis aga tõuseb kokkutulnute peade kohale hüüe: ,,Koju! Me saame tagasi koju!" ning kõik hakkavad rõõmsalt käratsedes laevade poole liikuma; algab tohutu segadus, milles võetakse maha
* Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust. Kaldun pigem arvama, et sõda toimus. Eeposte aineseks oli ajaloolised sündmused, ei ole põhjust arvata, et nüüd mõeldi sõda välja. Trooja sõda kajastati ka teistes tolle aja poeemides, mis minu arvates viitab siiski mingile kunagi toimunud sündmusele, mitte väljamõeldisele. Kui oleks olnud väljamõeldis ei oleks nii paljud teosed seda kajastanud. Samuti tundub loogiline sõjapõhjus, et sõda alustati, sest Troojal oli nõnda hea kaubanduslik positsioon, mille tulemusel ta kogus rikkusi ja mis võis vallutajatele väga ihaldatav olla. Samuti on kaevamiste tulemusena tehtud kindlaks, et Trooja linn oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti.
Järkjärgult toimusid muutused Euroopa ühiskonnas tugev sotsiaalne kihistumine. Ebavõrdsus ühiskonnas kajastub hauapanustes. Minose kultuur Mõju ulatus kaugele kultuuri levikupiirist. Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia. Kultuur jagatud järgmiselt: vara-minose, kesk-minose, hilis-minose kultuur. Igal perioodil 3 alletappi (I, II, III). Tuntud ka kultuuri jagamine paleede ehitamise järgi:
annaabi.ee 
