ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures. Trompet aitas tal tulla läbi ka sõjameheelu katsumustest, jõuda tagasi kodumaale Eesti korpuse suure džässorkestri koosseisus. Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (1946–1948) ning kahes kultuurihoones (1948–1953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Varsti hakati teda kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Tollal teistele trompetistidele kättesaamatud ülikõrged noodid tegid Abi Zeiderist aastail 1957–1980 Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri tõelise ehte. Kõrvuti raadiotööga mängis ta Uno Naissoo loodud ansamblis Stuudio 8. Oma üha täienevat soolorepertuaari esitas ta pea kõigil avalikel kontsertidel. Abi Zeideri meisterlikkust hindasid ka sümfooniaorkestrite dirigendid. Tihti kutsuti teda mängima eriti vastutusrikkaid trompetipartiisid (Näiteks Bachi h-moll Missas)
O n veel versioon, et algul olnud nim eks "rebop", hiljem "bop", m is arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. M inton's Playhouse'is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonius Monk (1920-1982), trummar Kenny Clarke (1914-1985)-nemad teerajajaks bebopis, kitarrist Charlie Christian, trompetist Dizzy Gillispie (1917-1993) (tema viis bebopi rakendamise suurde orkestrisse ning oli eeskujuks paljudele trompetistidele) ja altsaksofonist Charlie Parker (1920-1955). Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister. Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud. Bebopi stiil ei ole enam kaugeltki sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu seda oli swing. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides,
Viimaseks on nimetatud seda fraasi kõlaks, mis tekib, kui valge mees(politsei) lõõb kummi nuiaga mustale vastu pead. Minton's Playhouse'is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonius Monk (1920-1982), trummar Kenny Clarke (1914-1985)- nemad teerajajaks bebopis, kitarrist Charlie Christian, trompetist Dizzy Gillispie (1917-1993) (tema viis bebopi rakendamise suurde orkestrisse ning oli eeskujuks paljudele trompetistidele) ja altsaksofonist Charlie Parker (1920-1955). Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister. Teda võib pidada ka bebopi stiili rajaks ja ka muusikuks, kellest kaasaegne jazz on väga palju mõjutusi saanud. Pärast Charlie Parkerit ei olnud jazz enam see kes ta oli enne. Mis on Bebopile omane: · Bebopi stiil ei ole enam kaugeltki sädelev, elegantne tantsumuusika, nagu seda oli swing.