kontrollile lepingu täitmise üle, ning ameeriklased ei kõhkle partnerit hiljem kohtusse kaebamast, kui too ei jälgi iga klauslit, millele ta alla kirjutas. Ameeriklastega asju ajades peaks alati püüdma näida sirgjoonelise ja ausana, kuid siiski pigem järeleandmatuna, sest nad austavad sundimatut käitumist, lahkarvamuste väljaütlemist ning valvsust. Ameeriklased on huvitatud ühest kõnealusest tehingust rohkem kui pikaajalisest koostöösuhtest. Nad tahavad kasumit kohe praegu. (Trompenaars, Woolliams 2005) Analüüs: Jaapanlased Jaapanlased erinevad oma kultuuri poolest kõigist teistest rahvastest. Nende ainulaadsus tuleneb ajaloolisest isoleeritusest, geograafilistest tingimustest põhjustatud ülerahvastatusest ning jaapani keelest endast. Kuigi Jaapanil olid mitme sajandi vältel kultuurisidemed Hiinaga, viis autokraatlik valitsusaeg 17. sajandil nad peaaegu täieliku isoleerituseni ülejäänud maailmast
Nende määratlustes on mõndagi sarnast. Mõlemad sisaldavad väärtusi, tõekspidamisi ja käitumisviise ning neid antakse edasi põlvest põlve või organisatsiooni uutele liikmetele. 6. Äri ja erinevad kultuurid 12 Oleme kultuurierinevuste klassifitseerimisel leidnud üha rohkem piiranguid. Nii võimegi kuulda kommentaare, nagu need (Trompenaars, Woolliams, 2005): ,,Muidugi ei ole jaapanlased loomingulised! Nad on ülimalt kollektivistlikud ega julge enda eest seista, sest kardavad kahjustada meeskonnavaimu." ,,Nüüd saan ma aru, miks USA kultuur elatab ära kõik need advokaadid. Nad on muutunud nii universalistlikeks, sest vajavad reegleid, mis reguleerivad nende individualistlikke suhteid." ,,Lisaks iseloomustab neid ülim mobiilsus. Seetõttu ei ole neil aega luua usaldusväärseid suhteid
huvisid tähtsamaks ning rõhutatakse rohkem mina-identiteeti (private self ) ja enda saavutusi, märksõnadeks on siin sõltumatus, enesemääratlus ja isiklikud saavutused. Kollektivistlikes kultuurides nagu Aasia, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika kultuurid on jälle vastupidi rühma huvid ja kollektiivne mina ehk meie-identiteet (collective self) indiviidi isiklikest huvidest olulisem, märksõnadeks on siin harmoonia, solidaarsus ja rühm (vt Hofstede 1991; Triandis 1988; Trompenaars & Hampden-Turner 1997). Grupi või isiklikud eesmärgid Kollektivismi puhul seatakse isiklikud eesmärgid vastavusse grupi eesmärkidega ning vastuolu puhul allutatakse oma isiklikud huvid grupi või kollektiivi huvidele. Individualismi puhul isiklike ja grupi eesmärkide vastavust oluliseks ei peeta, esmatähtsaks arvatakse isiklike eesmärkide saavutamist. Individualistlikes kultuurides on perekonna vormiks tuumpere. Perekonnad koosnevad vaid vanematest ning õdedest ja vendadest
annaabi.ee 
