Kannatanud piirkonnas nahk ühtlasi tursub ning võib esineda ka ketendamist (Rätsep 1964: 212) II järgu ehk villilise külmumise korral on resultaadiks naha pealmiste kihtide tõsisem kahjustus ning verise-seroosse sisaldisega villid. Villide tekkepõhjuseks on madala temperatuuri tõttu kahjustunud veresoontest plasma väljumine epidermise alla. (Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488) Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa. Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega, mille puhul kehaosa tavaliselt amputeeritakse. Lokaalne külmumine on salalik trauma, sest inimene saab teada trauma tõsidusest alles jäseme sulamisel. (Tervishoiuakadeemia 24.10
2.1.2 Südamelihaste infarkt Südamelihase infarkt ehk südameinfarkt ehk südamerabandus on südamelihase pöördumatu kahjustus, mille korral osa südamelihasest muutub elutuks ja hävib. Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas (vt Joonis 1). Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon (hirm, viha, eriti solvumistunne) jms. (Viigimaa, 2016) Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev ega möödu, vaatamata nitroglütseriini võtmisele, 15 minuti jooksul
1-2 cm lahti. Emaka välissuue ei jää siiski enam ümaraks, vaid mõlemast servast pisut latsereerunuks. Seega selgub emakakaelast, kas naine on sünnitanud või mitte. Pärast keisrilõiget emakakaela ümar välimus säilib. Endomeetrium taastub üldiselt 2-3 nädala jooksul, välja arvatud platsenta kinnitumiskoht, kus kulub taastumiseks 6-8 nädalat. Pärast platsenta sündimist peatub veritsus veresoonte tromboseerumise ja hüaliniseerumise tõttu. Endomeetriumi taastumise käigus kogunevad leukotsüüdid detsiduaalsete pinnarakkude alla. See on vajalik põletiku ärahoidmieks, mida emakakaelast ja tupest ülenevad bakterid võiksid kergesti põhjustada. Tupp Sünnituse ajal venib tupp tugevalt välja. See vigastab tuppe mingil määral seda toetavaid lihaseid ning sidekude. Tupe taastumine sünnituseelse seisundini võtab 6-8 nädalat.
annaabi.ee 
