Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal. Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska: Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded. Teise rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võib nimetada isegi koorisümfooniateks
Ta kirjutas rohkem väikseid teoseid nagu kloorilaulid ja soololaulud. Soololauludes on tähtis osa klaverisaatel. Samuti kirjutas ta klaveripalasid, mis olid muidugi rahvaviisidega vähem seotud. Mart Saar läks koorimuusika ajalukku julge uuendajana, tõstis vana regilaulu taas au sisse, andes talle uue ,kaasaaaegse, karge kõla. Cyrillus Kreek oli samuti rahvaviiside kasutaja. Tema lauludele on iseloomulik rangus ja väljapeetus. Ta lõpetas Pet. Konservatooriumi trombooniklassi ja läks edasdi õppima kompositsiooni ja teooriat. Muhe humoorika ütlemisega inimene. Ta kogus ka rahvaviise ja lõpuka sai ta nein nii ilmalikke kui ka vaimulikke kokku u 6000 ringis. Tema looming põhineb polüfoonilisel töötlusel teemadeks eri rahvaviisid. Tema muusika võib jaotada kaheks: lühikesed koraali ja rahvaviiside seaded; viimistletud ja ulatuslikult arendataudkooriteosed. Ühe osa tema teostest moodustavad ka homoristlikud laulud. C. Kreek oli rahvalaulude
mõnedki köited. Niisiis läks Kreegi muusikaline areng sajandi esimestel aastatel Haapsalus tublisti edasi nii sealsete õpetajate toel kui ka isikliku hoolsa tööga. 1907/08. õppeaastal sai ta vanema venna Vladimiri vahendusel esimesed õpetajakogemused ja palga Haapsalu Linnakooli orkestrit juhendades. Kooliaasta lõppedes, 1908. suvel oli edasine siht selge ning septembris sõitis Cyrillus Kreek Peterburi, et teha sisseastumiseksamid konservatooriumi trombooniklassi. 1.2.Mart Saare lapsepõlv Mart Saar sündis 28.09. 1882.aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa Mihkel Saar oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse.Ema nimi oli Ann Kimmel. Juba 5-6 aastaselt olevat Mart üritanud orelit mängida. Hariduse omandas Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Esimest muusikaõpetust sai tulevane helilooja isalt
annaabi.ee 
