Hiljem meenutab see elevandi lonti. Maapinnalt või vee kohalt tõuseb sellele londile vastu lehtritaoline moodustis, mis koosneb tolmust, prahist või veepiiskadest. Õhk liigub keeristormi sees spiraalina üles ning tavaliselt kellaosuti suunas. Trombi liikumise tee pikkus on mõnesajast meetrist kuni mõne kilomeetrini. Oma teel võib tromb tekitada tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe Tornaado ehk tromb Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad, tolm jms. kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend
ja on tihedalt seotud veresoone seinaga. Teine osa, trombi keha on segatromb ja on nõrgalt seotud veresoone seinaga. Kolmas osa trombi saba on punane tromb ja hõljub vabalt veresoones. (Ferguson 2000: 22) Trombi erinevad tulemid võib jaotada kuueks. Esimnene tulem on aseptililine pehmestus ehk autolüüs. Trombis lagunevatest leukotsüütidest vabanevad proteolüütilised ensüümid hakkavad trombi lüüsima. Teine tulem on septiline pehmestus. Trombile lisandub esmalt põletik ning pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub kõvaks. Tekib veenikivi. Viies tulem on organisatsioon ehk sidekoestumine. Veresoone seinas hakkab vohama sidekude, mis ummistab valendiku. Selle tulemusena võib tekkida rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende
Thromus albus valge tromb e. leukotsütaarne tromb. Valkjashallika värvusega, esmalt kahjustatud pinnale kleepunud vereliistakutele lisanduvad leukotsüüdid Thrombus ruber punane tromb e. koagulatsioonitromb. Koosneb fibriinist ja vere rakulistest elementidest (rakkudel sama vahekord nagu veres). Tavaliselt eelneb valge trombi teke, mis põhjustab vere hüübimise. Thrombus combinatus kihiline e. segatromb. Valge ja punase trombi kombinatsioon. Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht. Hiljem võib sinna peale tekkida uuesti valge tromb ning lisanduda punase trombi kiht. TROMBIDE JAOTUS VERESOONES ASUKOHA JÄRGI 1. Seinapidised e. parietaalsed trombid ei sule täielikult veresoone valendikku 2. Tsentraalsed trombid ei sule veresoone valendikku täielikult - trombi mass ühendab veresoone vastaspoolseid seinu, jättes vabaks mõlemal pool trombi osa veresoone valendikust 3. Ummistavad e. obtureerivad trombid