maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud. · F-4 333-418 km/h Laastavad purustused: hea konstruktsiooniga majad maatasa tehtud; nõrga vundamendi konstruktsiooniga hooned kantud eemale. · F-5 419-512 km/h Uskumatud purustused: tugevad sõrestikmajad tõstetud vundamentidelt ja kantud kauge maa taha ja osadeks lammutatud; autosuurused esemed lendavad läbi õhu üle 100 m kaugusele. Trombidega kaasneb tavaliselt ka äike · Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril, kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema,just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august alla. Tuulispask · Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea, tuulepööris, tuulevood, isegi jäneseks
varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Arterid hargnevad peenemateks arterioolideks, need omakorda kapillaarideks. üepinge ja ebaõige toitumise tõttu võib arterite sisepindadele ladestuda kaltsiumisooli, mis muudavad arterid jäigemaks ja kitsamaks, halvendades nõnda organismi verevarustust. Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks. Lõpptulemusena võivad arterid rebeneda või ummistuda seintelt lahtipääsenud trombidega, mis põhjustab verevarustuseta jäänud kehapiirkonna kudede kärbumise. Kui see protsess leiab aset südamelihases, on tegemist infarktiga. See võib põhjustada südame seiskumise ja surma. -Veenidest- Veenid on suurema läbimõõduga, ent õhukeste lõtvade sidekoeliste seintega. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti, mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Nad jagunevad
liigesed, lihased ja närvid. Veenide tõttu on tunda valu alles siis, kui on tekkinud põletik või kui veenilaiendeid on nii palju, et jalg läheb turse. Öised krambid on organismi kaitsereaktsioon lihas tahab seisvast verest lahti saada. Tekivad ainevahetuslikud muutused, lihas tõmbub kokku ja pressib vere edasi. Ohtlikuks muutuvad veenilaiend siis, kui neid on palju varikoos ajab jala jämedaks, nahamuutuste tõttu tekib traumaoht või veenipõletik koos trombidega (eriti süvaveenide puhul). Selline seisund võib tipneda kopsuinfarktiga. Kui pole olnud põletikke, siis tavalised pisikesed mummud jalgadel ei nõua mingit erireziimi. Süvaveenid ajavad jalad paiste ja pruuniks, sest veeni sein muutub põletiku tõttu rõhu all läbilaskvaks. Punalibled satuvad veresoontest välja, lähevad rakuvaheruumis lõhki ning hemoglobiin ladestub naha sisse ja selle alla. Hemoglobiini ladestumine häirib