topistuse. organisatsioon ja kaltsifikatsioon- hüüve asendub tihesidekoega rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast;
eakatel, südame isheemiatõbe põdevatel ja ateroskleroosist tingitud veresoonte ahenemisega patsientidel, kiiritusravi, tsütostaatikume või kortisooni saavatel ja maohaavandi patsientidel. (Ala-Opas jt 2008.) Tromboosi profülaktikat alustatakse võimalusel juba enne operatsiooni ja jätkatakse peale lõikust madalamolekulaarse hepariiniga (nt. Fragmin) (Roberts jt 2007). 4 Trombembol (tromb ehk ummistav verehüüve, embol ehk koos verega liikuma läinud tromb) tekib kanüüli peale või veresoone seina külge kinnitunud verehüübe liikuma hakkamisel. See võib liikuda veenivereringes koos verevooluga südame paremasse poolde ja sealt edasi kopsuvereringesse. Seda saab vältida kasutades väikesi kanüüle, mis võimaldavad vere küllaldase ja pideva kõrvaltvoolamise. Alati peaks valima väikseima võimaliku kanüüli ja suurima võimaliku veresoone.(Iivanainen jt 1997.)
vereklombid ehk trombid võivad takistada verevoolu. Sel juhul on tegu patoloogilise seisundi tromboosiga. Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboosid arteriaalseteks ja venoosseteks. Venoossne trombemboolia (VTE) on multifaktoriaalne haigus, mis väljendub kliiniliselt süvaveenitromboosi ja kopsuarteritrombembooliana. Embooliaga on tegu, kui veresoone ummistab trombist vabanenud ja verevooluga edasikandunud tükike ehk trombembol. (1) Trombi tekke määrab mitmete omandatud ja kaasasundinud hüübimist soodustavate riskifaktorite samaaegne esinemine, mille tulemusena häirub hüübimissüsteemi tasakaal ja on võimalik veresoonesisene hüübimine. (1) Tromboosi tekkeks vajalikud tingimused sõnastas 1856.aastal Rudolf Virchow ja need on tuntud Virchowi triaadina: 1. veresoone seina kahjustus 2. verevoolu aeglustumine/muutus 3. vere koostisosade "ebanormaalsed" hüperkoalgulatsiooniseisundid e.olukorrad, mis on seotud
Varbad on kahvatud, küünte alt sinakad. Patsient ei saa varbaid ja jalalaba ise liigutada, samuti ütleb ta, et ei tunne jalalaba piirkonna puudutusi. Vasakul jalal on palpeerides pulss tugevalt tunda. Paremal jalal puudub pulss nii jalalabas, põlveõndlas kui ka reiearteri kohal. Teie hüpoteetiline diagnoos: äge parema sääre isheemia. Kuna patsiendil on pikemat aega esinenud arütmia, oletate, et põhjuseks on vasakust südamepoolest lähtunud trombembol. Asetate patsiendi voodis säästvasse asendisse, mässite parema jala pehmelt ja soojalt teki sisse ning lasete jalal sügavamale alla rippuda. Samal ajal kui teie kolleeg üritab paigaldada perifeerset veenikanüüli, valmistate ette kandetooli patsiendi transportimiseks kiirabiautosse. Manustate patsiendile analgeesiaks morfiini. Veeni kaudu viiakse läbi 0,9% NaCl-lahusega infusioon. Järgmise 10 minuti jooksul paigaldate
annaabi.ee 
