tähemärkidega süsteemi, millel on lisaks kuus regionaalset versiooni. Kuigi inuiti keel kujunes välja arvatavasti juba 7000 aastat tagasi, oli see viimase ajani olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool.
kiitma mihusaid nelle. Nõnge ja nugris poliitika kiitis ka kohalikke nuppeleid ja näpsikuid. Nürmikust politseiülem lubas kogu pundi, paitsitud teemeiter, pokrisse pista. Samal ajal kogemata pange kaadetades. Vallavanem oli kogu juhtunut olvanud ja leidis, et tegelikult oli kõige mihusamaks tooteks, mida juukslas kasutada üks universaalne pardel. Paar nädalat tagasi korraldati meie külas gurmaanide olümpia. Juba pelk pilk pörpima pidavale võistlusjuhendile pelutas terve trobikonna reivikuid eemale. Ülesanded olid tüslikud. Tuli valmistada nii kukleid, saiu kui sõõrikuid. Tohe Volli oli valmistanud selleks puhuks oma pärre kõige vingemaid pikkeleid. Reivikud pidid olema väga sulnid ja suulad. Kõigil pidid seljas olema türbid. Selvekorras tuli reenata oma pikkelile sobe kate. Veel tuli sorvata purki kolm kurki, et saada kasulik säilis. Selleks kasutasid kõik vastavalt süümele erinevaid maitseaineid. Töös kasutati sobivaid tarvikuid
Tänaseni on neil säilinud poolpaikne eluviis. Nende põhiliseks elatusallikaks on mereloomade ja karibude küttimine ja kalapüük.Eskimoid Gröönimaal ja Kanadas kutsutakse ka sobilikuma nimega: inuitid. Talvel on eskimod kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui eskimotel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel kolivad eskimod onnidest nahktelkidesse. Nahast on neil ka kerged paadid, millega mehed käivad merest kalu ja hülgeid püüdmas. Naised ja lapsed seavad mägedes jänestele ja lindudele püünispaelu. Kui meestel on hea õnn, saavad nad kätte ka jääkaru. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on
abistamast. See oli Okeanos, kes pidas seda, et poeg oma isa vigastas ja tema trooni haaras, niivõrd koletuks teoks, et ta ei soovinud olla Kronose plaanides kaasosaline. Seetõttu tõmbus ta maailma kaugemaisse paika ja elas seal rahus, tahtmata osa saada oma võimuhaarajast venna valitsejapõlvest. Kronose valitsemine, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale kaela terve hulga hädasid. Et Kronost karistada, sünnitas jumalanna Öö trobikonna hirmuäratavaid jumalusi, nagu Surm ja Pettus, Luupainajad ja Riid, kättemaksuhimuline Nemesis ning hulk muid. Oma isa troonilt valitses Kronos nüüd maailma, mis oli täidetud hirmu, pettuse, vihkamise, ahastuse, kättemaksu ja sõjaga. Sellest ajast peale peavad nii jumalad kui inimesed Kronose patu pärast vastutust kandma. Kõikvõimas Kronos oli ka ise suurest hirmust haaratud. Ta polnud enam kindel, kas tema võim kestab igavesti
pehmendab, oleks see surmav. Odysseus saab väga hästi aru, et kaua ta vastu pidada ei suuda mõne aja pärast on ta sunnitud järlele andma ja see tähendaks lõppu nii talle endale kui ka Diomedesele. Ta hüüab appi ja vaatamata lahingukärale kostab tema hääl Menelaose kõrvu, kes hõikab: ,,See on ju Odysseus, kes abi palub! Aias, tule kohe minuga ühes! Lähme!" Mõlemad mehed sööstavad edasi ja leiavad üleni verise Odysseuse ennast meeleheitlikult trobikonna vaenlaste vastu kaitsmas. Aias läheb oma hiiglasuure kilbiga ees. See on nagu torn, mille kaitse all Menelaos pääseb Odysseuse ja Diomedese juurde neid lahingumöllust välja tooma. Mõlema jõud on otsakorral, kui nad Menelaose talutamisel sõjavankrini jõuavad, selle peale ronivad ja kiiresti tagasi laagrisse sõidavad. Troojalste rünnk aga jätkub Hektori ja Parise juhtimisel, kes vastavale oma ilusale Helenale antud lubadusele püüab enda senist viletsa võitleja kuulsust parandada