pealetungile. +5. Kirjelda Btsantsi hiskonda. Mis oli seal teisiti kui Lne-Euroopas? Usuti, et hiskonnas peab valitsema kindel kord, milles igal inimesel on oma koht. See koht vis elu jooksul muutuda. -6. Kuidas keiser oma vimu teostas? +7. Milliste riikide ja rahvastega Btsants sdis? Trklased, langobardid, araablased, prslased, bulgaarlased, slaavlased. +8. Millal ja mis Btsantsi riik hvis? 1453. aastal, kuna see langes trklaste ktte. +9. Iseloomusta riigi ja kiriku suhteid Btsantsis. Kirik oli riigile suureks toeks sotsiaalvaldkonnas. Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus,
* Kiiev pletatakse maha, imekombel silis osaliselt Sofia katedraal * Mongolite rsteretkest pseb ainult Novgorod * Venemaa jb mongolite vimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli- Tatari ike) * See aeg on jtnud tugeva jlje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mjutanud nende poliitilist kitumist * Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lpus * Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond * Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes * Ta pgenes Btsantsist trklaste eest ja judis Moskvasse * Moskvast kujuneb 14. saj lpus Venemaa kige tugevam vrstiriik * Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate vrvidega * Tema kuulsaim pilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov * Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse * Ta on tuntud oma lrilise, nukra meeleoluga maalingute poolest * See ei ole tpiline Btsantsi kunst
Millega nad tegelesid? (lk 86 miste, lk 88) Humanistid on renessanssiaja petlased, kes phendasid end peamiselt antiikaja autorite tekstide uurimisele. Tegelesid ka grammatika, knekunsti,ajaloo, luulekunsti ja eetikaga. 8. Mis tegi 15.-16. sajandil vimalikuks suurte maadeavastuste alguse? Miks maadeavastused toimusid? (lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10
hullemat,toimetas keiser nad kiirest le Bosboruse vina.Seldukid piirasid retkel olijad mber ning hvitasid nad peaaegu tielikult. 1096-ndal aastal asus teele ka feodaalide vgi,kokku 5000 rtlit ja 30000 jalameest.Kuid see vgi ei olnud htne Aastavahetusel hakkasid ksikud feodaalide salgad judma Konstantinoopoli alla.Lnest tulnud sjamehed ei pidanud end Btsantsi sdames kuigi rtellikult leval.Keiser Alexios I-l oli nendega raske toime tulla.Ometi suutis ta ristisdijatelt vlja meelitada lubaduse,et trklaste kest vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine vttis aega.Alles 1099. aasta juulis,prast viiendalast piiramist vallutati pha linn Jeruusalemm.Tapatalgud,mille ristisdijad seal korraldasid, olid tohutud.Ei halastatud kellegile.Ainuksi pea- moees tapeti 10000 ristiusulist. RISTISDIJATE RIIGID Jeruusalemma langemise jrel vallutasid ristisdijad suure osa Vahemere idarannikust, kus nad moodustasid riigid.Kige thtsam neist oli Jeruusalemma kuningriik.Allutatud aladel pti
annaabi.ee 
