on millegi kohta, "ta tõstatab kunsti enda sees küsimuse kunsti filosoofilisest loomusest" (Danto 1986: 16). Kunstiteosed on millegi kohta ja mõistmata, mille kohta nad on, ei ole nad meile tabatavad kunstiteostena. Oluline on märgata, et "mingi asi on kunstiteos alles läbi interpretatsiooni" (Danto 1986: 44). Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise Missugused võivad olla need teosevälised huvid, mis panevad meid huvi tundma kunstiteose vastu, on Rowe näidanud artiklis "Kunsti definitsioon". 1666 Margit Sut tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilistest teooriatest, mis arvavad, et kunstiteoste suhtes
N kui kaks inimest kuulavad sümfooniat, üks muusika eksami jaoks, teine lihtsalt muusika nautimiseks. muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi. Huvitus ja huvi tähistavad erinevad motiive, miks me kunstiteosele tähelepanu osutame. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu vaid ka ohtlik, kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust. Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilisest teooriast, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak, mida tõlgendatakse kui huvitust, leiab Danto et kunstiteosed nõuavad interpretatsiooni. 16. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika teine eksimus Kennicki järgi?
Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilistest teooriatest, mis arvavad, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak — mida tõlgendatakse kui "huvitust", "psüühilist distantsi", "nägemist millenagi" (seeing-as) — leiab Danto, et
annaabi.ee 
