1910 organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi.
Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Edasi minek Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga
Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Edasi minek Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi.
Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Tähtsamad postimpressionistid olid Vincent van Gogh (,,Tähistaevas", ,,Kohviku terrass öösel") ja Paul Cezanne (,,Moodne Olympia", ,,Saint-Victore'i mägi") Kokkuvõte Impressionism oli lühike kuid võimas kunstivool ajaloos. See oli revolutsiooniline ja uus, kuid seda sellel ajal väga ei hinnatud. Sellel ei olnud oluline täpsus, võis olla ka ebatäpne. Impressionismist kujunes 19
2 Viimase kunstistiiliga sai tuntuks ka Toulouse-Lautrec. Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna.3 Kunstniku eluaeg langes kokku suurte muutuste ajaga Pariisis. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. 1900. aastal toimus Pariisis maailmanäitus, mille käigus ehitati näiteks Orsay raudteejaam, millest 1986. aastal sai Orsay muuseum ja Aleksander III sild. 19. juulil 1900 avati Pariisi metroo, mis on vanuselt neljas metroo maailmas. 19. sajandi lõpus ja 20
aastal organiseeris näituse "Manet ja postimpressionism". Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism.
annaabi.ee 
