lühidalt öeldes tegeleb tavaelust eraldatud sfääriga, pakub 1950. aastate teisel poolel Milton Singeri käibele toodud „kultuurietendus“ (cultural performance). Kaljundi mainib siinkohal ära Clifford Geertzi, kes ei otsinud performatiivsust ainult erakordsetest, vaid ka väga rutiinsetest olukordadest ning leidis, et kultuuri kui sümboolse märgisüsteemi toimimisel on oluline koht n-ö õpitud käitumisel laiemalt: ka igapäevaellu kätketud sümbolismil, näiliselt triviaalsel rutiinil ja argirituaalidel on oluline koht erinevate maailmavaadete, eluhoiakute ja tähenduste loomise, edasiandmise ja säilitamise juures. Dramaturgilise mudeli ja erinevate antropoloogiast tulevate impulsside kõrval on performatiivse pöörde teiseks oluliseks selgrooks kujunenud briti filosoofi ja keeleteadlase John Langshaw Austini käsitlus performatiivsetest lausungitest (performative utterances).
ja kivistunud mõtted. See on kriis, viimane piir. 3 Elu kui kannatus on niisiis romaanis “Sõnajalg kivis” esitatud kivistumise vastandina. Alljärgnev visandab ülevaate tõe seostest eetilise ja esteetilisega Nikolai Baturini proosaloomingus laiemalt. Baturini looming lükkab ümber tavapärase eetika, esteetika ja tõesfääri eraldiasetuse, asendamata seda kaasaegsest filosoofiast tuntud kombinatsioonidega. Ent headust, ilu ja tõde on kunstiteostes varemgi seostatud, triviaalsel tasandil võiks kas või Koidula tuntumaid näidendeid kirjeldada kui headuse, ilu ja tõe võidukäike. Baturini loomingu eripära on aga valu ja kannatuse rakendamine ühenduslülina, mis seob tegelaste eetilise käitumise tõega ning lisab ilumõõtme. Kannatuse idealiseerimine ja õnneliku elu põlastamine on Baturini romaaniloomingut läbivad teemad. Alustagem kas või romaanist „Noor jää“ (1985), kus vanaperenaine kuulutab oma
erakordselt ohtlik oli täiendavatesse voogudesse tungimise tehnoloogia ise, sest ükski antiviirusskanner ei ole võimeline seal kahjurkoodi avastama. Oktoobris ilmus esimene PIF-failidesse kaevuv viirus Fable ja esimene skriptikeeles PHP kirjutatud viirus Pirus. Samal kuul leidis aset ka laia kõlapinda leidnud skandaal seoses oletatavalt Sankt-Peterburgist pärit tundmatute häkkerite sissemurdmisega neile mitmeks kuuks avatuks jäänud Microsofti sisevõrku. Sissemurdmine oli sooritatud triviaalsel meetodil, võrguuss QAZ abil. Huvitav oli see juhtum ka selle 23 poolest, asastamise hetkeks oli see uss juba mitmeid kuid praktiliselt kõigi antiviirusprogrammide andmebaasidesse kantud. Novembris avastati ohtlik ja tehnoloogiliselt täiuslik viirus Hybris, mille autoriks oli hüüdnime Veca all esinev tuntud Brasiilia viirusekirjutaja, kes oma esimese iseuuendava viiruse Babylonia ideed edasi arendas ja varem tehtud vigadest õppust võttis
annaabi.ee 
