funktsioonide ja proteiinide evolutsiooni selgitamist across paljude liikide. · SNARE3, SNARE5 ja SNARE6 väljendus oli erinevalt indutseeritud leherooste poolt sobivate ja ebasobivate koostoimete ajal, vihjab nende nisu SNARE geenide võimalikule osalusele vastusena leherooste nakkusele. · Sarnaselt, taimespetsiiifilisi SNARE sisaldav Qc-SNARE domeen nisus TaSPY71 oli erinevalt indutseeritud vastusena (Puccinia striiformis f. sp. Tritici)-le nii sobivate kui ebasobivate koostoimete ajal. · Arvatakse et eritusprotsessid aitavad kaasa kaitsemehhanismidele taime-patogeeni koostoime vastu. · Kohaspetsiifiline, antimikroobse sekundaarse metaboliidi (fütoaleksiini) lokaliseeritud kasv oli leitud S. bicolori apoplastis vastusena seente patogeenile (Colletotrichum graminicola). · Fütoaleksiini kogunemine algab sfäärilise tsütoplasma inclusions ilmingutega diameetriga umbes 1 m mis
mullaharimine, külvijärgne mullaharimine (äestamine,reavahesid kultiveerimine,mullata). Uued tõrjeviisid – robotite kasutamine,termiline stereliseerimine,umbrohtude põletamine,ultraheli,biotõrje,resistentsemate sortide aretust. Nisu (Triticum) – 2015 Eesti Maaülikool Haigused Kõrreliste helelaiksus (Septoria tritici) – Lehtedel, kõrtel ja pähikutel tekivad heledad laigud, millel hoolikal vaatlemisel võib näha musti punktikujulisi eoslaid. Ennetatav ja agroteehniline tõrje Taimejäänuste kündmine aitab vähendada nakkatumise allikaid.Peamine allikas – taimejäänused, mullas peaaegu ei säili. Nii viisi kõik mullaharimis viisid, mis seotud taimejäänuste koristamisega on kasulik.Spoorid saavad liikuda ka tuule abiga, sellepärast parem, kui kasutatakse selle
emaslooma kehas. Kui need kehas arenevad, väljuvad emase kehast vastsed. Munad on kaetud tiheda kestaga. Vastsetel on mitu arengujärku, mille jooksul nad ei pruugi täiskasvanud loomadega sarnaneda. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-10-1.htm) Ingerjad Ingerjad on Eestis laialt levinud paljudel taimedel, kuid uuemad andmed teraviljade kahjustamisest meil puuduvad. Veelgi olulisem kahjustaja, nisuingerjas (Anguina tritici), oli 1930. aastatel levinud Leedus ja sel ajal ka Eestisse korduvalt sisse toodud. Nisuterade asemel tekivad tumedad ingerterad. Alates 1960. aastatest on Eestis kõikjal leitud orasheina pahkingerjat (Anguina agropyri), kes põhjustab orasheina juurekaelal tugevaid pahkasid. Eestis on uuritud selle Venemaal kirjeldatud nematoodi bioloogiat ning maailmas esmakordselt selgitatud tema üleminekut talinisule ja rukkile, harvemini odrale(Kiryanova, Krall, 1980; Krall, Luik, 2000).
annaabi.ee 
