Rienzi'le, langes samuti sügavamasse depressiooni. Lõpuks sattusi ta erüsiipeli küüsi, mis muutis ta muusika kirjutamise palju keerukamaks. 1852. aastaks oli Wagneril valmis nelja Sõrmuse ooperi Nibelungi sõrmus ("Reini Kuld", "Valküürid", "Seigfried", "Jumalate hukk") - libretod ning hakkas koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854. aastal kui tema sõber poeet Georg Herwegh tutvustas teda filosoof Arthur Schopenhauer töödele. Hiljem nimetas Wagner seda sündmust tema elu kõige olulisemaks. Üks Schopenhaueri õpetusi ütles ,et muusikal on kunstus ülim roll. Ta väitis ,et muusika on maailma olemuse kõige otsesem väljendusviis pime, impulsiivne tahe
Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks raamatut: ''Kunst ja revolutsioon'', mis räägib muusikutest ning ''Ooper ja draama,'' mis kõneleb ooperireformist. Kolmas loominguperiood Wagneri kuulsaim teos ''Tristian ja Isolde'' ilmus kolmandal loominguperioodil(1854- 1882). Ta kirjutas veel ooperid nagu ''Nibelungi sõrmus'', ''Nürnbergi meeslauljad'' ning ''Parsifal''. Wagner andis palju kontserte Venemaal, kus tal oli suur menu. Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v=-QR8YqWL7Ow http://www.youtube.com/watch?v=MSEoZcntdNU
Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Kui ta esmakordselt võttis üle Ooperimaja olid kuusamad tööd "Lohengrin", "Manon" ja "Cavalleria rusticana". Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Cristoph Willibald Gluckilt ja Wolfgang Amadeus Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad "Fidelio" ning "Tristian ja Isolde". Mahleri ajal oli Viin üks maailma suurimaid linnu nind Austria- Ungari Impeeriumi pealinn. See oli kodusks tuntud kunstnikele ja artistidele.ning Mahler teadis neist paljusi. Mahler töötas Ooperimajas iga aasta üheksa kuud, mistõttu jäi tal uue loomingu jaoks aega ainult suvel. Need suved veetis ta põhiliselt Maierniggis, kus idüllilises looduses komposeeris ta oma Sümfooniad number 5.-8.-ni., mis põhinevad Fr. Rückerti luuletustel.
koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Gluckilt ja Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad “Fidelio” ning “Tristian ja Isolde”. Mahler töötas ooperimajas enamiku tervest aastast, mistõttu jäi tal loomingu jaoks aega ainult suvel. 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga, kes oli temast 20 aastat noorem ning tuntud Viini kunstniku Carl Molli kasutütar. Alma oli muusik ja helilooja, kuid Mahler keelas tal sekkuda loomingulisse töösse kuigi Alma tegi käsitsi puhtaid koopiaid tema käsikirjas lugudest. Mahler suhtles
annaabi.ee 
