SUGUKOND: ehmikulised (Thuidiaceae) PEREKOND: loodehmik (Thuidium) loodehmik (Thuidium abietinum) SUGUKOND: ulmikulised (Hypnaceae) PEREKOND: ulmik (Hypnum) läikulmik (Hypnum cupressiforme) PEREKOND: laanik (Hylocomium) harilik laanik (Hylocomium splendens) PEREKOND: palusammal (Pleurozium) harilik palusammal (Pleurozium schreberi) PEREKOND: käharik (Rhytidiadelphus) metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus) niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus) SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida)
lacation. Alustaimestik muutub vastavalt valgustingimustele ja geograafilisele asukohale. The characteristic species are: red grass, heath false brome, mountain melick, blue moor grass, blood-red geranium, dropwort, hepatica. Iseloomulikud liigid on metskastik, sulg-aruluste, longus helmikas, lubikas, verev kurereha, angerpist, sinilill. The characteristic plants of the moss layer are: Hylocomium splenders, Pleurozium schreberi, Rhytidiadelphus triquetrus. Samblarindele iseloomulikud taimed on harilik laanik (Hylocomium splendens), palusammal (Pleurozium schreberi), metskäharik (Rhytidiadelphus triquetrus). . The blue moor grass (Sesleria) alvar can be found in insignificant amounts on soils on limestone layer where the water disharge is hindered by the plain or hollow relief of the landscape and the slabike structure of limestone. Lubikatüüpi (Sesleria)
(Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). 2.9 Samblaaed Sammalde salapärase maailmaga saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede varaseimad kivistised pärinevad Ordoviitsiumi ajastust, u. 470 miljoni aasta eest. See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse. Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle 100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest. 2.10 Ravimtaimede aed
hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla (Vaccinium vitis-idaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense) jt. Sambliku- samblarinne on katkendlik ja osades paigus puudub hoopiski. Samblad kasvavad enamasti puutüvesid ümbritsevatel mikrokõrgendikel palusammal (Pleurozium schreberi), laanik (Hylocomium splendens), metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaltsifiilsed liigid loodehmik (Thuidium abietinum), lood-jõhvsammal (Ditrichum flexicaule) jt. , samblikest põdrasamblikud (Cladina sp.), islandi samblik (Cetraria islandica). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline. Pärast metsaraiet suureneb kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem
annaabi.ee 
