samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1. Ameerika-Hispaania sõda, mille tulemusel loovutas Hispaania Ameerikale Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Kuuba jäi neljaks aastaks USA võimu alla. 2.Ühendriigid teostasid Ladina-Ameerikas kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et
1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt. Jaapanit huvitasid Saksamaale kuuluvad saared Vaikses Ookeanis ja hegemoonia Aasias Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr
omavahel teisi maid ja rahvaid ning võisid selle nimel ka relvad haarata. Et väikeriigid võiksid iseseisvalt eksisteerida, ei tulnud siis isegi mõttesse. BALKANI SÕJAD. Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu, et alustada sõda ning vabastada need alad Türgi võimu alt. Esimeses sõjas 1912. a. vallutasid Balkani riikide väed suurema osa Euroopa Türgist. 1913. a. Londoni rahu põhjal jäi Türgile Euroopa valdustest vaid pealinn Istanbul. Albaania sai iseseisvuse.
annaabi.ee 
