· Alumine hääl on tenor ja selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd kaasas ka uue tekstid. · Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti ladinakeelsed vaimulikud tekstid. Hiljem hakati ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset ilmalikku luulet. · Gooti motetis on 3 häält tenoris on teksti vähe ja seda võidi mängida ka pillil. Teises hääles (duplum) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum) prantsuskeelne ilmalik tekst. · 13.sajandi lõpul keelati motetizanr kirkus, sest tekst muutus kuulajaile arusaamatuks ja ei kandnud enam liturgilist teksti. · 1260.aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi. Iga noodimärk tähistab üht heli. Iga noot ja paus sai nüüd kindla vältuse ning vältused kindlad arvulised suhted. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õpppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse
hääles(nüüd nimetatakse tenoriks),mille kohale lisati uusi hääli,millega käisid kaasas ka uued tekstid.Tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ladinakeelsed vaimulikud luultekstid.13 saj II poolel hakati ülahäältes kasutama prantsuskeelset,enamasti ilmalikku luulet.Tüüpilises gooti motetis 3 häält:alumises(tenor) teksti vähe, seda võidi mängida ka pillil;teises hääles(duplum)tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum)prantsuskeelne ilmalik tekst. 13 saj lõpul keelati motetid kirikus,põhjuseks eelkõige kompositsiooni keerukus,mistõttu tekst muutus kuulajale arusaamatuks. Madrigal- kõrgstiilis itaalia laul,arenes vastukaaluks villanellale.Võikski nimetada luulezanriks,olid enamasti tõsised armastuslaulud,filosoofilise,erootilise,tihti ka religioosse alltekstiga.Muus. on tekstist lähtuv,muus.t kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad.Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule
Leoninus kahehäälsed organumid, kahe erineva pikkusega noodivältus, muusika sarnaneb pigem ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme- ja neljahäälsed organumid, gregoriuse laul jäänud väga aeglaseks. · Motett mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia (ei pea olema gregoriuse laulust). I hääl Tenor (vähe teksti, võidi mänguda ka pillidel), II hääl Duplum (ladinakeelne vaimulik tekst), III hääl Triplum (prantsuskeelne ilmalik tekst, sageli armastulaul). XIII sajandil keelati kirikutes motetid komposit-siooni keerukus, arusaamatus tekstis. Muusika kategooriad (pani aluse Boethius): 3..1. Musica mundana universumi muusika. Kõiksuse harmoonia. Sisaldab ka sfääride harmooniat planeetide liikumisest tekkivat kuuldamatut muusikat. 3..2. Musica humana inimmuusika. Otsib kooskõla keha ja vaimu,
Kahte liiki: · Paralleel org.-hääled liiguvad paralleelselt · Vaba org.-hääled liiguvad vabalt Muusika langeb gooti ajastusse 1150-1250 a Selle aja silmapaistvam koolkond Pariisis Norte-Dame'i koolkond Heliloojad: Leoninus-loomingu zanr orgaan. 2häälselt Perotinus-loomingu zanr orgaan. 3-4häälselt Motett( 13.saj)- mitme hääne laul mis koosneb laulust ning pillimängust , kindel tempo ja rütm , värsiline tekst , orgaan. Võrreldes keerulisem Gooti monett: 1hääl- triplum 2hääl- duplum 3hääl- denor Kirkikule ei sobinud monetizanr kuna see oli liiga keeruline Muusikateooria keskajal: Koolisüsteemis oli muusika tähtsal kohal , seostati kõigi teiste õppeinetega , musikat kui teadust tunnustati väga (nt. aritmeetika, geomeetria, loodusteadus) Muusika suured kategooriad: · Musica mundana- universum muusika · Musica humana- inimese muusika · Musica instrumentadis- pilli muusika (inimhääl)
Selleks ajaks oli Gregoriuse laul muutunud vaid tugiheliks. (loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13. saj mitmehäälsuse tähtsaim vorm. Hääli loeti altpoolt üles. Viis oli alumises hääles (tenor) - laenatud meloodia, mis võis, aga ei pidanud tingimata olema Gregoriuse koraal. Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum) ladina keelne vaimulik tekst. Kolmandaks hääleks (triplum) prantsuse keelne ilmalik tekst, mis oli tavaliselt meeleline. 13. saj. lõpul keelati moteti laulmine kirikutes motett oli muutunud kompositsioonilt liiga keerukaks (topeltmotett), teksti raske jälgitavus, ilmaliku teksti sobimatus kirkusse motett ei olnud enam liturgiline laul ja siitpeale muutus ta haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi. 24
annaabi.ee 
