Vaatlusaastatel (1972–1983) selgus aga, et iga puu säilitab aastate jooksul oma isikupära: varapuhkevad lehtivad alati enne põhiosa, ka hiljem puhkevad alati samad puud. Kõigil vaatlusaastatel lehtis enamik (74%) puudest kolme-nelja päeva jooksul. Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes 3n=57) tavalise diploidsega (kromosoomide arv 2n=38) võrreldes ka vastupidavamaks südamemädanikule. Triploidsele haavale on omane organite hiidsus: ta pungad, lehed, ja õhulõhede sulgrakud on suuremad kui diploidsel haaval. Sellest tuleneb ka tema nimetus – hiidhaab (P. tremula f. gigas). Ent haava ploidsuse üle saab siiski otsustada kromosoomide arvu
munarakuks. * Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab idanema, tekib tolmutoru, mille pikkus võib ulatuda mitme sentimeetrini. Selles tekib generatiivse raku jagunemisel kaks spermiumi. Tolmutoru kasvab läbi emakasuudme ja emakakaela hõreda koe sigimiku suunas, kuni puutub kokku lootekotiga. Jõudnud munarakuni, tolmutoru tipp avaneb, vabastades spermiumid. Üks neist ühineb lootekoti teistuumaga, moodustades sügoodi (2n), teine ühineb lootekoti teistuumaga (2n), tekitades triploidse raku. Nii toimub kahekordne viljastumine, mis on iseloomulik ainult katteseeemnetaimedele. Pärast kahekordset viljastamist tekib sügoodist loode ehk embrüo (2n), triploidsest rakust endosperm (toitekude, 3n), integumentidest seemnekest, kogu seemnealgmest aga seeme. (Botaanika, lk 143) 16. KLASSIDE ÜHEIDULEHELISED JA KAHEIDULEHELISED VÕRDLUS. KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED Lootel on kaks idulehte
Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi. Kui isendil on üle kahe genoomi nim neid polüploidsteks. Kui sugurakkude küpsemisel ei toimu meioosis kromosoomide normaalset lahknemist, siis gameet võib sisaldada diploidse arvu kromosoome. Sellise diploidse gameedi ühinemisel normaalse e haploidse gameediga saadakse sügoot ja sellest arenev organism triploidse kromosoomigarnituuriga. Kahe diploidse gameedi ühinemisel tekib tetraploidne sügoot jne. Kromosoomide arvu sellist mitmekordistumist nim polüploidsuseks. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed taimed võivad looduslikult paljuneda apomiksise teel (näit. võilill). Sel juhul arenevad seemned
suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt, mille tulemusena moodustuvad aneuploidsed gameedid. Kui sellised gameedid ühinevad viljastumisel, ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. Näiteks triploidse taime gameetide moodustumisel paarduvad meioosi alguses kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad. Homoloogiliste kromosoomide lahknemisel anafaasis on variante palju: mõned homoloogilistest kromosoomidest liiguvad kõik ühele poolusele, mõned kahekaupa, mõned üksikult. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid)
(günogenees); munaraku kromosoomid (tuum) asenduvad spermi omadega (androgenees). Autoploidseid isendeid esineb taimedel sageli, loomadel aga väga harva. Nad võivad tekkida kahel teel: reduktsioonpooldumise häirete tõttu (kromosoomipaarid ei lahkne ja moodustuvad diploidsed gameedid) või polüploidsete vanemate ristamisest di- või polüploidsetega (näit. tetraploidse ja diploidse ristamisest võib saada triploidse isendi). Autoploide tekib looduses suhteliselt harva, kuid neid on kerge saada kunstlikult, kasutades kolhitsiini (saadakse sügislillest Colchicum autumnale) või sünteetilisi aineid. Kolhitsiin põhjustab nn kolhitsiinmitoosi (k-mitoos), paralüüsides kromosoomide liikumise raku poolustele (takistab mitoosikäävi moodustumist). Autoploidid saadakse niisuguste diploidide kromosoomiarvu kahe- või mitmekordistamise teel. Vastupidi, st mida heterosügootsemad ja
sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt, mille tulemusena moodustuvad aneuploidsed gameedid. Kui sellised gameedid ühinevad viljastumisel, ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. Näiteks triploidse taime gameetide moodustumisel paarduvad meioosi alguses kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad. Homoloogiliste kromosoomide lahknemisel anafaasis on variante palju: mõned homoloogilistest kromosoomidest liiguvad kõik ühele poolusele, mõned kahekaupa, mõned üksikult. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed
sageli kajastub see ka organismi enda suuremas kasvus. Sellised taimed produtseerivad suuremaid seemneid ja vilju ning on suuremate õitega, mis on eriti soodne toiduks kasutatavate taimede ja ilutaimede puhul. Steriilne polüploidsus Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt, mille tulemusena moodustuvad aneuploidsed gameedid. Kui sellised gameedid ühinevad viljastumisel, ei arene sügootidest elujõulisi järglasi. Näiteks triploidse taime gameetide moodustumisel paarduvad meioosi alguses kaks homoloogilist kromosoomi, kolmas jääb aga üksinda. On ka võimalus, et kõik 3 homoloogi ühinevad. Homoloogiliste kromosoomide lahknemisel anafaasis on variante palju: mõned homoloogilistest kromosoomidest liiguvad kõik ühele poolusele, mõned kahekaupa, mõned üksikult. Kuna triploidsed taimed on steriilsed, paljundatakse neid vegetatiivselt (banaanid, teatud õunapuu sordid, tulbid). Polüploidsed
annaabi.ee 
