esmakordselt bensiini ja selle pihustamiseks pöörelva harjaga karburaatorit; 1876. a patenteeris Nikolaus A.Otto 4- taktilise mootori, mis on tänapäevase mootori analoog; 1880. a ehitas Saksa insener Carl Benz (1844-1929) esimese 2-taktilise statsionaarse gaasimootori; 3 1882. a patenteeris Rudolf Diesel oma sisepõlemismootori; 1899.a töötas Trinkler välja vedelkütusel töötava mootori; 1902. a töötasid Gottlob Honold ja Robert Bosch välja kõrgepinge süütesüsteemi ja süüteküünla; 1912. a toodeti Deutzis esimene kütuse sissepritsimisega keeriskambermootor; 1957. a esitles Felix Wankel NSU-s oma esimest rootormootorit. [6], [7] 2. SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON Soojusmootor on masin, mis muundab pidevalt soojusenergiat mehaaniliseks tööks.
gaasidega. Reaalset gaasi on võimalik teatud protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. tingimustel kondenseerida e. veeldada. Suur 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath- temperatuur, suur ruumala ja väike rõhk. Olenevalt Trinkler. 9.Tehniline töö. Tehnilist tööd sooritab materiaalselt olekuparameetritest saab aine olla, kas gaasilises, 26.Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus avatud td süst. Tehniline töö lt avaldatakse keha 1kg-le: vedelas, tahkes faasis või parameetrite muutusel üle suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto lt=-p1stp2ni· vdp [J/kg]. kus p1 ja p2 on vastavalt keha minna ühest faasist teise
silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet = (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2. Õhu temperatuur peab ületama kütuse isesüttimise temperatuuri siis pihustatakse suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). 39. Segaringprotsess (Trinkler Sabathi) pv ja Ts diagrammil koos seletustega. 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.' Isohoorne põlemine 4) 2.'-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4. Alumine surnud seis 7) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine. 40(41). Gaasiturbiinseadmed ja nende ringprotsessid. GTS-i põhiagregaadid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin.
Sisepõlemismootorite põhiliseks protsessiks, kus toimub soojuse protsessi juhtimine(kütuse põemine) on silinder, seal kütus põleb ning see muutub paisumiseks. Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5-10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sabath-Trinkler. Otto ringprotsess. Kolbmootorite rpr., kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul v=const , nim. Otto ringp. Otto rp. töötavates mootorites kasut. kergeid vedel-ja gaas kütuseid. Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektri sädemega. Siin on soojuse eraldumine vaadeldav püsivmahulisena. Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 –adiabaatiline komprimeerimine. a.s.s.->ü.s.s. (ülemine- ja alumine surnudseis) . =v1/v2 – mootori kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine
silindri kogumahu(V1) ja põlemiskambri mahu (V2) suhet (V1 / V2 ) . Autodel kuni 10 38. Diseli ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. 1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2. Õhu temperatuur peab ületama kütuse isesüttimise temperatuuri siis pihustatakse suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 5) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). 39. Segaringprotsess (Trinkler Sabathi) pv ja Ts diagrammil koos seletustega. 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.' Isohoorne põlemine 4) 2.'-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4. Adiabaatne paisumine 6) 4. Alumine surnud seis 7) 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldumine. 40(41). Gaasiturbiinseadmed ja nende ringprotsessid. GTS-i põhiagregaadid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin.
3) hüdroturbiinmootor(tavaliselt statsionaarne): aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid Kolbmootorite liigitus on laiaulatuslik. J. Ivandi esitab mootori tööprotsessi mõistmise seisukohalt järgmise liigituse: 1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid,
43). Nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse, kus kütus põleb esialgu isohoorselt ning seejärel põlemine jätkub mootori silindris isobaarselt. Kütusena kasutatakse kiirekäigulises diiselmootoris samu kütuseid, mis aeglasekäigulistes kompressor-diiselmootoriski. Segaringprotsessil töötava kolbmootori ehitas vene insener G. Trinkler 1902.a ja selle töö printsiip patenteeriti 1904. Joonis 5.42 Ideaalse Diesel'i ringprotsessi pv ja Ts diagrammid Segaringprotsessi diagrammidel (vt Joonis 5 .43) kujutab joon 1 2 õhu isoentroopset komprimeerimist rõhult p1 rõhuni p2. Isohooril 2 2` juhitakse protsessi soojushulk q1`, mis Ts diagrammil avaldub pindalana 22`3CA. Teine osa soojust q1" avaldub Ts diagrammil pindalana B2`3CB ja see juhitakse ringprotsessi isobaarselt (joon 2` 3). Kogu protsessi
annaabi.ee 
