(GM ) = - , kus m rippuva lasti mass tonnides; l lasti keskme kõrgus tõsteseadme nokani meetrites; laeva mass-veeväljasurve. Rippuva lasti mõju laeva püstuvusele on võrdväärne lasti silmapilksele ümberpaiknemisele raskuskeskmest riputuspunkti. Lasti edasine tõstmine pärast kerkimist laeva püstuvust enam ei mõjuta. 3.2.6. Püstuvus trimmist madalikule sattumisel või dokkimisel Olukorras, kus laeva kere jäi madalikule sattumisel terveks või tühilastis laeva dokkimisel, kui laeval on oluline trimm ja laeva kokkupuutepind merepõhja või doki tugipadjaga on väike, siis reaktsioonijõud on rakendatud ühes punktis. Reaktsiooni jõud avaldatakse valemist GM L T , R = AWP GM L + AWP ( XF + XR) 2
Seega lastitud koguse määramisel tuleb arvutada nii vedeliku kui auru mass. Kõikide tankide kohta on koostatud kalibreerimistabelid, mis annavad vedeliku ruumala (reeglina kuupmeetrites) sõltuvalt tankis oleva vedelikutaseme kõrgusest. Et taseme mõõteseadmed ei asu tanki keskjoonel, moonutab laeva trimm mõõtmisel saadud tulemusi. Tegeliku taseme kõrguse leidmiseks tuleb mõõteseadme lugemit õiendada laeva trimmist tuleneva parandusega, mis on antud tankide tabelites. Tanki kalibreerimistabelid on arvutatud temperatuuri 15 °C jaoks. Kui lasti veetakse kas kõrgemal või madalamal temperatuuril, tuleb arvestada tanki paisumist või kokkutõmbumist. Selleks antakse tankide jaoks paisumise või kokkutõmbumise tegur (shrinkage factor). Põhimõtteliselt määratakse vedelgaasi mass valemi abil M = Vv × v , kus V V on vedeliku ruumala, V- vedeliku tihedus.
Harilikult juba algsel kreeni tekkimisel peab laevajuht püüdma muuta kurssi, et vähendada kreeni tekkimise kiirust. Laeva püstuvuse informatsioonis on tavaliselt ära toodud mõned variandid jäätumisega kuid need ei pruugi kokku langeda tekkiva situatsiooniga. Püstuvuse varu ja laevale ohtliku kreeninurga määramiseks peab laevajuht olema valmis teostama arvutusi püstuvuse diagrammi saamiseks. Jäätumise suurus oleneb laeva konstruktsioonist, süvisest, trimmist ja, loomulikult, ilmastikuoludest. Väiksemad laevad sattuvad jäätumise tagajärjel ohtlikku olukorda tunduvalt sagedamini kui suured. Võitlust jäätumisega tuleb pidada pidevalt tema algusest kuni lõpuni. Kõigepealt peab hoidma jääst vabadena navigatsioonituled, signaalseadmed ja päästevahendid. Jää tuleb eemaldada umbreelingute tormiavadest ja muudest kohtadest, mille kaudu laevale sattunud vesi saaks vabalt ära voolata
annaabi.ee 
