pildid ja üllatavad võrdlused,sisu ebatavaline, ühe novlli pealiri oli august gailiti surm. Iseloomulik oli teoste ehk inetuste esteetika.(,,karge meri"isade maa" leegitsev süda"viljeles peamiselt romantilist proosat. nipernaadi,loodulähedane,ei ole labane,,august gailiti autobiogr.,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi-sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei rakenda,tema lasteraamatud on kirjuatud looma,linnu loo vormis,tervikuna kõneleb tõsidusest ja nõudlikusest(Tallinna triloogia(tuli ja raud, õige mehe koda))perekonna romaan põimub isikuromaaniga. Siuri(1917-1919) Gailit,semper,under,visnapuu,adson,tuglas, tähts oli elustada vaibunud eestikirjandust,esile tõusid mitmed head kirjanikud, arendasid armastus ja looduslüürikat,
Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu; lähtepunkt on teada. Edasiarendamise ja tõlgendamise vabadus. Psühholoogiline ja eetiline aspekt oli tegelase juures kõige olulisem. Väärtustab eeskätt müütost kui lugu. Lugu määrab karakteri. Draama – tragöödia kaas žanr. Lõbusat sorti vaatemäng. Dionysuse saatjaskond on tegelasteks. Tragöödiaid loodi triloogiatena, üks neist oli enamasti draama. Naeruvääristas neid tragöödia kangelasi koomilises kontekstis. Sellega kaasnes ka vastav butafooria/kujundus. Sisu seotud tragöödiaga, kuid ei tarvitsenud olla. Struktuurilt sarnane. Tavapärane kõnekeel. Lühikesed järellugud tragöödiatele. Tragöödia keskne mõiste on kannatus. Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli esimene filosoof, kes leidis, et tragöödia ei tohiks kuuluda ideaalriigi kodaniku kasvatusse ning huvisfääri
astuks sellest romaani põhisündmusest välja, nagu hakkas seda ise kommenteerima. Ristikivi ei jää ,,Hingede öö" kirjutamislaadi juurde. Laias laastus võib öelda, et kriis jätkub läbi 50ndate. Selle olukorra ta lahendab enda jaoks kuidagi ära 50ndate lõpuks ja 60ndatel algab uus viljakas loominguperiood. Ta hakkab kirjutama suuri romaane. Nagu öeldud, armastab ta planeerida, siis need romaanid on ka järjekordselt triloogiatena kirjutatud. Pilt on see, et saab valmis 3 triloogiat, igal triloogial on mingisugune vaheraamat (ei kuulu triloogiasse). Ta valib väga hoolikalt oma kirjutamisstiili, modernistlikkusest pöörasusest on mingeid jälgi. Ta kirjutab esimest triloogia vanade kroonikate järgi. Samuti valib ta ka teise triloogia puhul stiiliregistri ,,Mõrsjalinik" jt ühe tegelase loo ümberkirjutamine. Kolmandas
annaabi.ee 
