päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu ,,Mängiv inimene" lugemine intrigeeriv ja väga haarav. Suurepärane täiendus Maria Tilga triloogiale ,,Kasvatus erinevates kultuurides" ja selgitus Lev Võgotski kultuurilis-ajaloolisele teooriale keele ja kultuuri arengu seostest. Kuigi Huizinga ei püüa tõestada mängu arenemist kultuuris, väidab ta, et mäng on vanem kui kultuur, sest kultuur eeldab inimkooslust. Eri kultuuride esindajad mängivad erinevaid kultuurimänge, nende keelekasutus ja mängureeglidki erinevad ning tunduvad teistele kohati mõistetamatud. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist
Shore oli populaarsusest alles kolmandal kohal. Kõige rohkem seostati Howard Shore´i nende filmidega, millele ta muusika oli loonud. James Horneri seost ,,Apollo 13" ja ,,Titanicuga" tabasid ära vastavalt 26% ja 17% vastanutest, kusjuures ,,Titanicuga" seostati rohkem Zimmerit ja Howard Shore´i. Kõige rohkem seostati Hornerit filmidega ,,Voonakeste vaikimine" ja ,,Apollo 13". John Williamsi muusika ,,Tähtede sõja" esimesele triloogiale oli vastajate hulgas populaarsuselt kolmandal kohal (21%) ja 24% vastanutest seostasid õigesti John Williamsi filmiga ,,Lõuad". Kõige rohkem seostati John Williamsit nende filmidega, millele ta muusika oli loonud. Alfred Newmani seostati samuti kõige rohkem filmiga, millele ta muusika oli loonud. Selleks oli ,,Bernadette´i laul" ja Newmani pakkus sellele muusika kirjutajaks 22% vastanutest. (vt joonis 5) 80 70.7 70 60 50 39.7
(3) Loe lisaks Kross, J. lk 84 6 Seda võimalust kasutas, lausa taotles aga Eduard Vilde, kelle esialgne ja peamine huvi oli koondunud Mahtra sõjaga seotud sündmuste ümber. ,,Mahtra sõja" eeltööde ajal tutvus Vilde mitmesuguste teda huvitavate ajalooliste materjalidega, ajalooliste küsimustega. Nii ka esialgselt kavatsetud ühest romaanist sai tegelikult hoopis triloogia, mille pealkirjad sai eelpool juba ära toodud. Triloogiale ei tõuganud siiski mitte ainult erineva huvitava materjali rohkus, vaid ka see moment, et ,, Mahtra sõda" osutus ootamatult populaarseks rahva hulgas. See panigi Vilde peatselt uut teost kirjutama, romaani ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ette valmistama. Teadaolevatel andmetel olevat romaani idee ja põhiline sisu juba 1902, aasta sügisel valmis olnud. Romaan ilmus jälle ,,Teataja" joonealusena nagu ,,Mahtra sõdagi".
Tekstid on eestluse teistsugusesse valgusesse asetamise funktsioonis. Kinnitab, et ka meil on ajalugu. Ajalookujutus on loosunglik ja šabloonne. Põhivõte on meie-nende vastandus. Karakter pole oluline, keskne on rahvas ja oma leer, vägi, mitte üksik sõdalane. Rahvas on rohkem peategelase rollis kui Bornhöhe teoses, kus kerkib esile üks kangelane. Saal annab olulise panuse Eesti minevikust kõnelevasse kirjandusse. See on alus, mille põhjal hiljem minevikku mõistetakse. Triloogiale järgnevad romaanid on kunstiliselt kõrgemal tasemel, tegelased on psühholoogiliselt mitmekesisemad, aga alus ei muutu. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooproosa. Autori kujunemist mõjutasid ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüd, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada: käis vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab teostes hoogsat seiklustegevust
annaabi.ee 
