Videviku – ja ööloom. Liigub joostes ja ronides. Kaevub pinnasesse ja talvitub pinnases. Elupaik – liivase pinnasega tasased, päikeselised, niisked maastikud, kus on madal ja hõre taimestik ning kudemiseks sobivad madalad veekogud. Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse
Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega. Väga osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel pea ees alla ronida. Puukoristajal on kolm laulu. Üks laul on trillerdus, teine ja kolmas on erinevad vilistused. Puukoristaja viled on nii lõikavad, et paratamatult tähelepanu köidavad. Siidisaba on väga kaunis lind. Tal on kiirul suur suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline lühike saba. Pea on tal punaka varjundiga, kurgu all must laik, ka tiivad on mustad, kollase vöödistusega. Iseloomulik on ka hele vööt saba tipuosas. Söögiks on talle talvel mitmesugused marjad. Eestis on siidisaba pesitsemas kohatud väga harva.
" 3 KAS TEGEMIST ON REALISTLIKU VÕI ROMANTISTLIKU ROMAANIGA? Tegemist on realistliku romaaniga. Arvan nii, sest kirjaniku daatumid on 1919- 1990 ja realism tekkis 1830. aastatel. Raamatus pole liialdamist ega uskumatut. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Tõestuseks mõned tsitaadid romaanist: ,, /.../ On inimesi, kes kiidavad üksnes äärmist lihtsust ja kelle puhul laululinnu trillerdus oma nõnda- öelda primitiivsuses on kõige mõõdupuuks, justkui lakkaks tõde olemast ta ise, kui ta ei avaldu kogeleval kujul. /.../ " , ,, /.../ Romaan on koomiline vorm. Keel on koomiline vorm, see teeb meiega unes nalja. Jumal, kui ta on olemas, naeraks enda loodu üle. Ent see on ühtlasi tunnistuseks, et elu on hirmuäratav, rikutud juhuse tahtest, valust ning surma peatsest lähenemisest./.../ " , ,, /.../ Maailm on ainult hädaorg
Puukoristaja lend on enamasti lühimaaline ja lainjas, maas kulgeb ta hüpeldes. Oma erksa ja energilise olemisega meenutab puukoristaja tihaseid, kellega koos ka tihti tegutseb. Toidumajakeses taanduvad tema eest kõik teised linnud. Inimese suhtes ei ole ta arg, kuid säilitab loomupärase ettevaatlikuse - eelistab inimese lähenemisel igaks juhuks puutüve taha peituda. Puukoristajal on kolm laulu, mida kuuldub sulailmaga juba jaanuaris. Üks laul on nn. trillerdus, teine laul on langevalõpulised kõlavad vilistused ja kolmas - huikavad heledad tõusvalõpulised vilistused. Puukoristaja viled on nii lõikavad, et paratamatult tähelepanu köidavad. Elupaik ja -viis Elupaigaks on peaaegu igasugused metsad, puisniidud ja pargid. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Puukoristaja on Eestis hulgulind. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad
annaabi.ee 
