Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult näiteks kui inimene õpib, teeb trenni, mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne. 4 Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks
Kogu närvisüsteemi ulatuses tekib pidevalt uusi seoseid rakkude vahel. See on üks iseloomulikumaid omadusi närvitalitluses. Seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult näiteks kui inimene õpib, teeb trenni, mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne. Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks
Kuid peale neuronite seoste tekib juurde ka uusi närvirakke. Näiteks hipokampuses sünnib uusi närvirakke kogu inimese elu. Neuronite omavaheline seostamine on närvitegevuse üks põhilisi jooni. Uusi seoseid neuronite vahel tekib inimesel lakkamatult – sünnist surmani. Üks neuron võib olla korraga ühenduses teiste kümnete tuhandete neuronitega. Kui inimese närvisüsteemis on umbes 10 triljonit neuronit, siis seoseid nende vahel võib ulatuda isegi tuhandetesse triljonitesse. Neuronite omavahelisi seoseid on vähemalt 100 000 korda rohkem kui neuroneid endeid. Seoste loomine on närvitalitluse üks iseloomulikumaid tegevusi kogu närvisüsteemis. Uusi seoseid tekib inimesel lakkamatult – näiteks kui inimene õpib, teeb trenni, mõtleb, organiseerib, kokkab, vaatab televiisorit, unistab, suhtleb jne. 4 Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks
annaabi.ee 
