6,9 cm 0,025 mol 1000 mmol mmol Vvesi=100 cm3 ÜK : 3 3 =1,75 100 cm dm 1 mol dm3 Katse C V triloon -B [ cm 3 ] C M [ mol ] 1000 [ mmol ] V=0 cm3 JÜK : tril oon-B V vesi [ cm ] [ dm ] 1 [ mol ] 3 3 CM,triloon-B=0,005 mol 0 cm3 0,005mol 1000 mmol mmol Vvesi=100 cm3 JÜK : 3 3 =0 100 cm dm 1 mol dm 3 6
","r, t -tl - ELl,fr- 2 9.'t-t '$*4 ,""r'""tte'/ *rq{: L q,%. i_ ' / c ( ' le- aa rc tril' lt:t c ,=- 40- 4^ 1, t,v 'to'r' l- '16;' @ k. - = J'1"v k= /-.,- . - 1.,ttir t=p 5,7Y {It ifr"to' l'uI =9 .tl.,t o -41 {- = 4frzi*tl
b) Eeldada et P (n) on tõene (induks tiooni hüpotees ) c) Tões tada, et P(n+ 1) on tõene (induks tiooni s amm) N äide: Tões tada mate ma at il is e induks iooni abil, et Tões tus : O lgu P (n)= 1+ 2+ 3+ ....+ n-1+ n a) P (1)= 1= 1*(1+ 1)/2= 1 b) P (n)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n= n*(n+ 1)/2 c) P (n+ 1)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n+ n+ 1= P (n)+ n+ 1= n*(n+ 1)/2+ n+ 1= (n+ 1)(n/2+ 1) P (n+ 1)= (n+ 1)(n+ 2)/2 a= 3 ja r= 2 : 3; 3*2; 3*2*2; 3*2 3 ; Ü les anne 1. G eomee tril ine progres s ioon O lgu antud (r< > 1) (vale m 1) Tões tada, et: (vale m 2) a) tões ta me, et kehtib n= 0 korral S (0)= a (arvutatud valemi 1 j ärgi) S (0)= a*(1-r)/(1- r)= a (arvutatud valemi 2 j ärgi) Tõene b)eelda me, et kehtib S (n) korral 1 - r n +1 ar 0 + a * r1 + a * r 2 + .... + ar n -1 + ar n = a
Lõppriimid jagunevad pearõhu-, kaasrõhu-, välte- ja rõhuriimideks. Silbiarvult jagunevad riimid ühesilbilisteks (meesriimiks), kahesilbiliseks (naisriimiks), kolmesilbiliseks (daktülriimiks) ning nelja-/enamasilbilseks. Riimi asendi järgi eristuvad paarisriimid (aabb), ristriimid (abab/abcabc), süliriimid (abba/abbba), ahelriimid (aba-bcb-cdc), lausriimid (aaa), segariimid (aaca/ababcc/...). Heakõlua saavutavad ka muud hääliku- ja sõnakordused. Helimaalingud (tril-lal-la) ja helijäljendused (e onomatopöoa; põmdi) pakuvad tundeväljenduslikke kõlavärve ja rütme. Kakofoonia (e pahakõla) koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe ja sõnu. Häälikusümboolika seob häälikuid sisulise tähenduse alusel. Anagrammid loovad teisi sõnu üksuste ümbertõstmise teel. Paragrammid on näiliselt teisiti- või väärkirjutised, mis tõstab ümber/asendab häälikuid ja silpe. Helimaalingud ona kõlaluule aluseks.
b) Eeldada et P (n) on tõene (induks tiooni hüpotees ) c) Tões tada, et P (n+ 1) on tõene (induks tiooni s amm) N äide: Tões tada mate ma at ilis e induks iooni abil, et Tões tus : O lgu P (n)= 1+ 2+ 3+ ....+ n-1+ n a) P (1)= 1= 1*(1+ 1)/2= 1 b) P (n)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n= n*(n+ 1)/2 c) P (n+ 1)= 1+ 2+ 3+ ...+ n-1+ n+ n+ 1= P (n)+ n+ 1= n*(n+ 1)/2+ n+ 1= (n+ 1)(n/2+ 1) P (n+ 1)= (n+ 1)(n+ 2)/2 a= 3 ja r= 2 : 3; 3*2; 3*2*2; 3*2 3 ; Ü les anne 1. G eomee tril ine progres s ioon O lgu antud (r< > 1) (vale m 1) Tões tada, et: (vale m 2) a) tões ta me, et kehtib n= 0 korral S (0)= a (arvutatud valemi 1 j ärgi) S (0)= a*(1-r)/(1- r)= a (arvutatud valemi 2 j ärgi) Tõene b)eelda me, et kehtib S (n) korral 1 r n 1 ar 0 a * r 1 a * r 2 .... ar n 1 ar n a
ristriimid! abab; abcabc süliriimid! abba; abbba ahelriiimd! aba bcb cdc lausriimid! aaa; aaaa segariimid! aaca; ababcc; aaaabbb jne. Riimuvaid sõnu ei le lõputult ja nad kipuvad korduma. Liiga sagedased kokkukõlad (ma, sa; ema, tema; taevas, vaevas) kaotavad värskuse ja poeetilise jõu. TEISI KÕLAKUJUNDEID Lisaks alg- ja lõppriimile saavutatakse heakõla muude hääliku- või sõnakordustega. (tasa tasa) Kõlavärve ja rütmi pakuvad tundeväljenduslikud HELIMAALINGUD (tril-lal-la, tral-lal- la) ja JÄLJENDUSED e ONOMATOPÖA (põnnadi, karplauhti, tsuh-tsuh-tsuh). Kõlamuljeid loob ka PAHAKÕLA e KAKOFOONIA, mis koondab halvasti hääldatavaid silpe või sõnu. ! ! ,,Kahtlev ahv. Vahva kahver. Jahvatav ahven. Rahvameelne kahvel. ! ! Kahtlane sahver. Vahane vahvel. Lahtine laht. Kahvatu tahvel..." ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! -A. Alliksaar Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse ehk HÄÄLIKUSÜMBOOLIKAGA: pikk uu
ut tq<^^;t 6!1pe* ***pLuL ,p4',L *f*'[,*- fu^ri..!"(,.';,*a,*
q*o llrtlun',t]- a^rt*. t^a"L.g oit'^'rJ/- Ll,;e,,rlu/Ll tlAfu/l"4 , iKau' a-
gerl- $futt:d.lrLo*r* grEArALn ra'^^
Z. 96ttilA ARV tt ptNNAse ^ _b:Q-_@triL btuu,rt
annaabi.ee 
