Naljamäng,mis naeruvääristab inimeste pahesid ja argielu kitsaskohti.Alguses sai pilkelaulust,mida talumeeste salgad dionüüsose pühadel ette kandsid.Eriti pilgati võimukandjaid. (Poliitiline satiir,koomiline jant,müütiide paroodia) Juhttiva rolli sai Roomas , tegevus toimus peamiselt Kreekas .Tegevus põhineb koomilisel konfliktil,ära vahetamisel või naljakal karakteril.Laval oli koor ja 3 näitl.Teemad võeti kaasajast.I komöödiavõistlus 488eKr.Kostüümiosad:mas,sussid,trikootaolised püksid,groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos . (tuntuim autor aristophanes) ,,Ratsanikud"räägib rahvavaesumisest Peloponnosose tagajärjel ja pilkab sõda pooldavaid võimukandjaid. ,,Konnad"pilkab Euripidest.Dionysos läheb allmaailma,et Euripidest ära tuua.Kuuleb Euripidese ja Aischylose dialoogi ja arvab et Aischylos on palju parem kirjanik ja vabastab ta . Vergilius"Aeneis" on rooma eepos,mis kujutab sarnaseid sündmusi e.
ehk paksude taldadega ja kõrgete kandadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimases ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiastest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill,A.2004, lk 148-149) Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd
ehk paksude taldadega ja kõrgete kingadega jalanõude ja kõrgete parukate abil, hiljem kasutati ka kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimastes ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiatest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill, A.2004, lk 148-149) 12 Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega
sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine kuulus asja juurde. Pilgati võimukandjaid. 3. Karaktereid ei individualiseeritud. Kehastati kiitlevat sõdurit, muiduleivasööjat, armunud noormeest, veiderdajat jt. 4. Agoon on peategelase sõnasõda. Parabaasis võttis koor maskid eest ja suhtles publikuga otse. Need olid komöödia põhilised osad. 5. Komöödianäitlejal oli ees mask, jalas pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos.
liikus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. Komöödias on koomoseks koor, kes on riietatud kellekski või millekski eriliseks: konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne. Eeskätt koor annabki edasi autori satiiri. Peale koori olid laval veel kolm näitlejat, lisaks neile tummtegelased ja saatjaskond. Näitleja välimus: groteskselt polsterdatud lühike tuunika, paks istmik, karikatuurne mask. Jalas pehmed sussid (socci), trikootaolised ihuvärvi püksid, Aristophanese-aegses komöödias ka suur punane fallos. Tegelaskujud pole tavaliselt individualiseeritud, vaid üldistatud karikatuurid. Lisaks koomilisele põhiideele lisasid komöödias nalja veel anekdootlikud stseenid näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid;