ja vajab eritingimusi. Atsüülkloriidid Atsüülkloriidide süntees Kuna atsüülkloriidid on kõige reaktsioonivõimelisemad derivaadid, kasutatakse nende valmistamiseks spetsiaalseid reagente: PCl5, PCl3, SOCl2. O O RCOH + SOCl2 R C Cl + SO2 + HCl tionüül- kloriid O O 3 RCOH + PCl3 3 RCCl + H3 PO3 fosfor- trikloriid Need reaktsioonid sisaldavad nukleofiilset liitumist-elimineerimist reaktsioonivõimelisel vaheühendil. Vaheühendites on parem lahkuv rühm kui atsüülkloriidides. .. .. :O: :O: :Cl : :Cl .. .. .. - C .. H + .. S O .
Vee füüsikalised- Kosmeetika Desinfitseerimis trihalometaanid keemilised omadused ained Vee keemiline reostus Uriin pH regulaatorid Klorofomid Desinfitseerimisjärgse Mustus kehast koagulandid Nitrigen d ühendid trikloriid Higi,lima, Haloacetic acid naharakkude osakesed 5.3.2. KEEMILISED OHUD Vesinikioonide kontsentratsioon vees (pH-arv)- väljendab happe ja leelise vahekorda vees skaalas 0...14. pH on väga tähtis tegur, kuna mõjutab kloori desinfitseerivat toimet, suplejate mugavust ja seadmete seisukorda. Kuigi kvaliteetse vee puhul on
11 3.2.1 Must püssirohi LK. 11 3.2.2 Nitrotselluloos LK. 12 3.2.3 Kütus+oksüdeeruvad segud LK. 12 3.2.4 Perkloorhapped LK. 13 3.3. KÕRGEMA KLASSIGA LÕHKEAINED LK. 13 3.3.1 R.D.X.(tsükloniit) LK. 13 3.3.2 Ammooniumnitraat LK. 14 3.3.3 Anfod LK. 15 3.3.4 T.N.T.(trinitrotüül) LK. 15 3.3.5 Kaaliumkloraat LK. 15 3.3.6 Dünamiit LK. 15 3.3.7 Nitrotärkliselised lõhkeained LK. 15 3.3.8 Pikriinhape LK. 16 3.3.9 Ammooniumpikraat (D-lõhkeaine) LK. 16 3.3.10 Nitrogeen-trikloriid LK. 16 3.3.11 Lead Azide LK. 17 3.4. TEISED "LÕHKEAINED" LK. 17 3.4.1 Termiit LK. 17 3.4.2 Molotovi kokteil LK. 17 3.4.3 Keemiline süütepudel LK. 18 3.4.4 Pudelgaaspommid LK. 18 4.0. LÕHKEAINETE KASUTAMINE LK. 19 4.1. OHUTUSNÕUDED LK. 19 4.2. SÜÜTESEADMED LK. 19 4.2.1 Süütenöörid LK. 19 4.2.2 Lööksüüde LK. 20 4.2.3 Elektriline süüde LK. 20 4.2.4 Elektromehaaniline süüde LK. 21 4.2.4-1 Elavhõbeda süüde LK. 21 4.2.4-2 Kolmejutmeline süüde LK. 21 4.2
: BN: kõrgtulekindlad materjalid , kuumu skindlad kiud , kuivmä är e ("valg e grafiit") , pooljuhi või dielektrikuna . Halog e niidid:Tähtsa m a d BF 3 (trifluoriid) ja BCl 3 (trikloriid), Värvitud, läm m atava lõhnag a gaa sid, suitseva d niiske s õhus, Lahustuvad vee . Boorhap s e H3BO3 (ortobo orh a p e ) värvitud, soo m u s j a d kristallid (või pulber); kihiline kristallvõre (kõrg el rõhul muutub). HBO 2 (m etab o orh a p e ) tahken a esin e b polüm e e r s e molekulina (HBO 2 ) n; H 3 BO 3 (ortobo orh a p e ) sooli ei moo d u sta ; H 2 B 4 O 7 (tetrabo orh a p e )
“Vahelduva koostisega”, paremini tuvastatud B4C (või B12C3) ja B13C2 koostis Musta värvi, suure kõvadusega ained Kasut. abrasiiv- ja lihvimismaterjalina tuumaenergeetikas pooljuht-tehnikas Oksiidid ja karbiidid - näited selle kohta, et ettekujutused keemil. sidemest, stöhhiomeetriast, o.-a.-st jne. võivad teatud juhtudel muutuda üsna ebamääraseks. 3.2.2.4. Halogeniidid Tähtsamad BF3 (trifluoriid) ja BCl3 (trikloriid) Värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus Lahustuvad vees (eriti hästi fluoriid: 332 g BF3 100 ml vees 0ºC juures), seejuures osal. hüdrolüüsuvad, lahustuvad ka paljudes org. lahustites (CCl4, CHCl3) ja anorg. halogeniidides (TiCl4, HF, SiF4) Molekulid tasapinnalised BF3 on tüüpil. Lewise hape (vt. üldkeemia p. 14.5.1) hape: elektronaktseptor alus: elektronide loovutaja → koval. side BF3 ja BCl3 kasut.: katalüsaator org
annaabi.ee 
