Fifth level Pinnamood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pinnamood Sloveenia pinnamood on väga mägine,sest keskmiseks kõrguseks merepinnast loetakse 557 meetrit. Sloveenia on ühendatud ka Alpidega (kõrgeim tipp on Triglav,mis on 2864 m pikk- selle tõttu ka rahvussümbolina riigilipule jäädvustatud. ) Tasast maad leidub vaid mõningate jõgede piirkonnas Ühedeks suurteks vaatamisväärtusteks on mägede otsas asuvad jõed ja järved. Sloveenia idaosas on viljatu paekiviplatoo.Sinna on miljonite aastate vihmaveed uuristanud ühed kõige muljetavaldamad koopad Euroopas.Näiteks 19,5 km pikkune Postojna koobastik. Triglav Postojna Maavärinad
viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal. Metsad (pöök, tamm, nulg, kuusk) katavad Sloveenia territooriumist 51%.
Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid.
annaabi.ee 
