poolvokaal /ii/ või/ui /, näiteks /eii/ ´peiine peine ‘kamm’ või /eui / ´neui tɾo neutro ‘neutraalne’. Kui kahel vokaalil on sama tämber, siis nad sulanduvad nt la Alhambra [la ´lambɾa]. Kui kaks mittelähedast vokaali põrkuvad rivis kokku, siis muutub üks mittesilbiliseks, nii võib saada kolmesilbilistest sõnadest kahesilbilisi, näiteks poeta ‘poeet’ [´poi eta], maestro ‘õpetaja’ [´maei stɾo]. Hispaania keeles on ka triftonge, mis koosnevad kolmest erinevast vokaalist, sellisteks on näiteks buey ‘härg’ [´bweii]. 3. Prosoodianähtused 3.1 Sõnarõhk Sõnarõhk on hispaania keelele omane. Nagu ka varem mainitud, võib rõhu asukohast muutuda sõna tähendus, verbi pööre, aeg jms. Väga tavaline on rõhu olulisus verbi oleviku ainsuse esimese ja mineviku teise pöörde eristamisel, näiteks amo-am´o ‘mina armastan-tema armastas’.
20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong kaks teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi (esimeseks osaks kõik 9 vokaali, teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u), 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades, 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui. Eesti keeles pole triftonge. 21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad. 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Suus tekitatakse ahtus/sulg, siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nim. tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile nim. nõrkadeks klusiilideks. 23. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid
Komponentide asukoha järgi vokaalikaardil Kõrgenevad diftongid - teine komponent on kõrgem kui esimene (ai, au, äi, oi, ae jne) Madalduvad e avarduvad diftongid - teine komponent on madalam kui esimene (ea, oa) Omasõnades jagunevad diftongid algupärased i-, u-, *ü- (> i-) -lõpulised hilisdiftongid i-, e-, o-, a-lõpulised Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui Nt aastaid, tooteid, raamatuid, (m.os) kauneimaile (m.) Eesti keeles pole triftonge (3 laadilt erinevat ühte silpi kuuluvat vokaali) Kaks eri täishäälikut samas silbis. Liigitamisel kas omasõnad või võõrsõnad erinevad reeglid. Eesti dift, teiseks komponendiks a, o, i, u, võõrdif vastupidi. Kus dift sõnas, eest esimeses silbis või järgsilbis, tõusvad või madalduvad diftongid. Keeleajalooliselt algupärased, i, u, ü lõpul, hilisdift. Süsi-söe, tuba-toa 21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid
annaabi.ee 
