http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/laanelill.h Lakkleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/lakkleht.htm – karvane piiphein Luzula pilosa tm – metskastik Calamagrostis arundinacea – karukold Lycopodium clavatum – kattekold Lycopodium annotinum – laanelill Trientalis europaea – lakkleht Orthilia secunda – rohekas uibuleht Pyrola chlorantha karvane-piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf
mürgisemad, okkalisemad ning muidu hirmuäratavamad taimed. Nii on lugu ka ussilakaga. Nagu pea kõigi mürgiste taimede puhul, on ka tema mürgid kaasatud rahvameditsiini heaks. Nii kasutatakse ussilakka tema enda poolt põhjustatavate hädade vastu. Näiteks aitavad ussilakast tehtud ravimid pea- ja närvivalude korral, samuti hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav. Laanelill (Trientalis europaea) metstäht, taevatäht, tähelill, külmalill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Tõepoolest, teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas. Laanelille ära tunda pole kuigi raske. Iseloomulikule välimusele viitavad tema väga laialt levinud rahvapärased nimed: metstäht, taevatäht, tähelill, nõmmetäht, oravamarjaõis. Omapärane nimi on ka "pärnanupud". Need kõik
mistõttu saab kasutada salatite ja suppida valmistamiseks. Suurel hulgal tarvi- tatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Varem kasutati rohuna avitaminoosi (skorbuudi) vastu kuna lehed sisaldavad C vitamiini. Jänesekapsa perekonnas on liike, mida kasvatatakse koduaedades ilutaimedena. 27 LAANELILL Trientalis europaea; nimi on tuletatud ladinakeelest, triens kolmandik (õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea euroopa. Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: see varjulembene metsataim kasvab okas- ja segametsades, eelistab rabastuvat pinnast. Kasvamas leiame teda palu-, laane-, lodu- ja rabastuvas metsas. Laanelill on 7-15 cm kõrgune, mitmeaastane rohttaim. Risoom on peenike, maa- aluste võsunditega
harva võib leida ka pohlakaasikuid ja - haavikuid. Männikud saavutavad kõrge produktiivsuse, on hea tüvekujuga ja hästi laasunud. Boniteet võib küündida isegi Ia kuni II klassini, männikute tagavara raieküpses puistus ulatub kuni 600 tm ha-l. Alusmetsas esineb hõredalt h. pihlakat ja h. vaarikat või see puudub hoopiski. Alustaimestikust esineb h. pohl, palu-härghein, h. mustikas, kilpjalg, metskastik, h. maikelluke (Convallaria majalis),h. laanelill (Trientalis europaea) vähesel määral h. jänesekapsas jt. Samblarindes kasvavad palusammal, laanik, lehviksammal, kaksikhambad. Raiesmikel kasvab ohtralt kilpjalga, ja kõrrelisi. Metsade LU raskendatud muldade kamardumise tõttu. Kultiveeritakse tavaliselt Mä, kuni 5000 tk/ha, võib katsetada ka Lh ja Ts. Kasvukohatüüp levinud enamasti Kagu-Eestis, moodustades 1,6 % kogu metsamaast. Mustika kasvukohatüüp (ms)
annaabi.ee 
