114 erinevateks tähtaegadeks vangi. Suur hulk sõjakurjategijaid anti kohtu alla riikides, kus nad olid kuritegusid sooritanud. Võitjate kuritegusid ei arutatud Nürnbergi kohtus arutusel olnud mittekallaletungi lepingut ja vallutussõja alustamise nõudeid ei rikkunud mitte ainult Saksamaa, vaid ka N. Liit, kes ründas 1939. aastal sõda kuulutamata Poolat ja Soomet ning 1945. aastal Jaapanit. Seda loetelu võib veelgi jätkata, kuid Nürnbergi tribunalis neid küsimusi ei arutatud. Nürnbergi protsessil ei arvestatud ka põhimõtet, et süüdi mõistetavalt ei saa nõuda nende õigusnormide täitmist, mida kohtumõistjad ise pole täitnud. See tähendab, et analoogsete kuritegude toimepanemisel võitjate poolt ei oleks tohtinud kaotajat neis tegudes süüdistada, või siis oleks tulnud samasuguste õigusrikkumiste eest karistada ka liitlasi. Kahjuks jäi Nürnbergis andmata juriidiline hinnang võitjate endi poolt toime pandud kuritegudele
Midagi tuli teha ka ohvitseridega ja sõduritega, kes olid toime pannud sõjakuritegusid. See idee 19 rahvusvahelisest kriminaalõigusest oli veel lapse kingades- seepärast anti nende karistamine saksa enda kätte- Leipzigi tribunal. See aga väga hästi ei toiminud, kuna anti oma rahva kätte, siis tuleb ikka poliitika mängu- saksamaal mõisteti enamus Leipzigi tribunalis süüdi. Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu
See sama kaalutlus, millega olid vaidlused ühe teise keisri vastu, kuna mees oli aga vanaks saanud ja nüüdseks on surnud. Midagi tuli teha ka ohvitseridega ja sõduritega, kes olid toime pannud sõjakuritegusid. See idee rahvusvahelisest kriminaalõigusest oli veel lapse kingades- seepärast anti nende karistamine saksa enda kätte- Leipzigi tribunal. See aga väga hästi ei toiminud, kuna anti oma rahva kätte, siis tuleb ikka poliitika mängu- saksamaal mõisteti enamus Leipzigi tribunalis süüdi. Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu
annaabi.ee 
