õpikuna ka veel 6 sajandil ja seetõttu said aluseks Justinianuse Institutsioonide koostamisel. Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks ongi aga just Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad.9 3. Corpus Iuris Civilis (Tsiviilõiguse kogumik) Corpus Iuris Civilis (CIC) koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt, kuid see polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Tegemist on õigusajaloo ilmselt kõige tähelepanuväärsema kodifikatsiooniga, mis polegi koodeks selle sõna traditsioonilises tähenduses. Justinianusel ei loonud täiesti uut seadustekogu, CIC kujutas endast varasemate keisriseaduste inkorporeeritud normistikku, mille hulka kuulusid ka koodeksid. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast
kirjalikule õigusele. Algul olid õiguse allikateks rahvakoosolekute poolt vastuvõetud ja ametiisikute (magistraatide) korraldused (ediktid). Hiljem sai peamiseks õigusloojaks keiser. Bütsantsi keisri Justinianuse (527-565) korraldusel koostati süstematiseeritud kodanike õiguste kogu (corpus iuris civilis) Kiriku suhtes nõudis Justinianus piiramatuid õigusi ja taotles kokkulepet monofüsiitidega s.o. ketseritega. Aastal 529.e.kr sulges ta paganliku filosoofiakooli. Tema ministri Tribonianuse juhatusel koostati Rooma juristide töödest, nende seletuste ja kommentaaride ning endiste keisrite ning Justinianuse enda poolt antud seadustest õiguste kogud, mis hiljemalt sai tuntuks Corpus iuris civilis`e nime all (kodifitseeritud Rooma õigus).Too seadustekogu oli keisriteaja seaduste kodifitserimispüüe ja Ida-Rooma juriidiliste koolide tegevuse tulemus. Algselt polnud Corpus iuris civilis`e materjal kavandatud seadusetekstidena, vaid selle toimetajad
õigusallikate järgi, millel ei olnud omavahelist seost või siis oli liiga nõrk. Institutsioonid oli esimene katse süstematiseerida õigust üldistest seisukohtadest lähtuvalt.15 Gaiuse, nii nagu teistegi klassikalise ajastu juristide töid tunneme peamiselt Corpus Iuris Civilise Digestade vahendusel.16 1.3. Corpus Iuris Civilis Corpus Iuris Civilis koostati aastatel 528-534 Bütsantsi imperaatori Justinianuse* korraldusel Tribonianuse juhitava komisjoni poolt. Seadusekogu loomisel tugineti peamiselt varasemate juristide ja õigusteadlaste arvamustele ning kirjutistele. Justinianus pidas oluliseks õiguse puhastamist ning soovis seeläbi õigusemõistmist lihtsamaks ning kiiremaks muuta.17 Corpus Iuris Civilis koosneb kolmest suurest osast: 1) Institutiones, 2) Digesta ehk Pandectae ja 3) Codex Iustinianus. Esimene osa Institutiones sisaldab endas Rooma õiguse aluseid.
annaabi.ee 
