tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Kunstiteadlane Leo Gens on öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse
" Lossi projekteerija oli Peterburi akadeemik, Eestimaalt pärit Otto Pius Hippius (1826- 1883), kes on samuti Tallinna Kaarli kiriku ja sõjas hävinud Narva Aleksandri kiriku projektide autor. Hippius kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Oma välisilmelt on loss tüüpiline ,, tudorstiili" ehitis. Sangaste lossi sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad
Allikas: MKA 32 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 33 (Vikipeedia, 2017) 21 Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag. Lossi ehitamiseks kulunud pea poolteist miljonit tellist põletati mõisa lähedal kivivabrikus, väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast, alusmüüride graniit pärineb Soomest. Maalilist lossi kaunistavad eri kujuga tornid, treppviilud, ärklid ja fassaadi 54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 sisse- ja väljaulatuvad osad. Peatorn küünib 22,8 meetrini. Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta
annaabi.ee 
