tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust. Teine teost läbiv suhteliin on Treplevi ja Niina vahel. Treplev on Niinasse armunud ja ka Niina paistab Treplevit justkui armastavat hetkeni, mil nende suhtesse tekib kolmas osapool kirjanik Trigorini näol. Trigorin on võlutud Niina noorusest ja ilust. Niina imetleb Trigorinit, mis tekitab Treplevis armukadedust. Niina unistuseks on saada näitlejaks ja
Šamarjevi arvates oli lavakunst alla käinud. Ka Dorn pidi tunnistama, et hiilgavaid talent on vähevõitu. Treplev palus tähelepanu, näidend algas. Treplevi vihastasid ta ema kommentaarid ja küsimused. Lõpuks Treplev vihastas ja peatas näidendi ning lahkus. Arkadina ei saanud vihastamise põhjusest aru, tema võttis näidendit kui nalja. Arkadina arvates oli Treplev ennast täis poisike. Tema arvates saatis Treplev oma aega igavalt mööda. Lõpuks muutus Arkadina rahutuks, et ta Treplevit solvanud oli. Maša läks Treplevit otsima. Arkadina kiitis Niinat ja käskis tal ilmtingimata näitlejaks hakata. Teised anusid Niinat, et ta jääks veel sinna, kuid Niina pidi siiski lahkuma. Dorn tunnistas Treplevile, et talle see näidend meeldis ning ta nimetas Treplevit andekaks. Treplev tundis huvi, kus Zaretšnaja vastu, kes oli juba minema sõitnud. Treplev tahtis teda näha ning läks talle järgi. Kui Maša ja Dorn kahekesti olid jäänud, ütles Maša, et ta ei
,,kõik lihtsalt juhtus".Lavakunstikooli võeti parasjagu vastu just lavastajaid ning ta otsustas proovida. Samas oli tal endaga sõlmitud kokkulepe, et kui ta sinna ka sisse saab, siis mõtleb enne jaa-sõna ütlemist veel hoolikalt järele, kuna tal oli juba muusika. Ühel hetkel suruti talle aga roos näppu ja õnnitleti teda pidulikult, et ta on väljavalitud. Sel hetkel sai ta aru, et asi on otsustatud tema eest. Rollid mujal: · 2006. mängis ta Konstantin Treplevit Anton Tsehhovi näidendis "Kajakas" (EMTA Lavakunstikooli ja Teatri No99 lavastus). · 20082011 mängis ETV lastesaates Saame kokku Tomi juures Tomi. · 2012. aastal oli ta Mozart Tallinna Kammerorkestri etenduses "Mozart &Salieri. Üleeuroopaline kuulujutt." · 2014. aasta kevadel mängis ta Kanal 2 seriaalis "Viimane võmm" politseiuurijat Anders Prikki. Lavastused: · 2009 Vanemuises (ÖdönvonHorvath ,,Lood Viini metsadest")
.. Mäletate, te lasksite kord kajaka? Juhuslikult tuli inimene, nägi ja möödaminnes hukutas. Aine väikeseks jutuks... See pole see." Miks Treplev end siiski lõpuks maha laseb, kuigi ta oli juba Niina kaotuse üle elanud? Ta tunneb, kuidas Niina on temast ülekasvanud. Treplev aga ei tea ikka veel, mida teha kätega, ega valitse oma häält. Tema piinad ei erine küll nendest, mille Niina on juba läbi käinud, kuid läbi naise kannatuste särab võidu helk ja see rabaski Treplevit. "Ma ei usu ega tea, milles on mu kutsumus." Seega kajakat, kelle Treplev hukutas, võib samastada tema endaga. "Mul leidus alatust surmata täna see kajakas. Panen ta teie jalgade ette." Niina: "Mis teiega on?" Treplev: "Varsti tapan ma enese samal kombel." Doktor Dorn ütleb Treplevile: "Teoses peab leiduma selge, kindel mõte. Te peate teadma, milleks te kirjutate, muidu, kui lähete seda maalilist rada mööda ilma kindla sihita, siis te eksite ära ja teie anne hukutab teid"
annaabi.ee 
